Minust

Olen 31- aastane Gätlin. Kolme lapse ema ja abikaasa. Kirjutan enda võlgadest vabaks saamise teekonnast.

Üksikvanemana ja halveneva tervise tõttu pidin loobuma enda madalapalgalisest tööst teenindajana, mis enam ei katnud minu ja laste igapäevaseid kulutusi. Olin liiga sageli haiguslehel või hoolduslehel. Tasumata jäid ülikoolis õppimiseks võetud laen, laste narivoodi järelmaks, telekommunikatsiooni arved, korteriga seotud elamiskulud ja ühe lapse ülalpidamine. 

Vahetasin töökohta, käisin võlanõustaja juures ja sain tollal noorima lapse lasteaeda aga see kuidagi ei pidurdanud järjest süvenevaid makseraskuseid. Vähene töökogemus takistas leida tasuvamat tööd. Tuli tegeleda maksmata arvete, inkassode ja lõpuks kohtute ning kohtutäituritega. See oli emotsionaalselt raske ja kurnav. 

2016 aastast läksid kõik võlad järgemööda kohtutäituritele. Kogusummas oli võlgnevus 32 000 eurot. Tegin enda elus kannapöörde (loobusin töölepinguga palgatööst) ja tänaseks olen omandanud bakalaureusekraadi, läbinud võlanõustaja koolituse ja töötan õpetajana. Lisaks arendan enda ettevõtet pakkudes teenuseid nagu lapsehoidmine ja võlanõustamine. 

Alustasin enda olukorra parandamist iseendast. Täiendasin oskuseid ja suurendasin sissetulekuid. Leidsin tasakaalu võlgade ja üleüldise igapäevase rahulolu juures. Panin enda tervise prioriteediks, hakkasin oluliseks pidama inimestevahelist suhtlemist ja seda, et aeg on minu suurim väärtus.  

Võlgnevused on vähehaaval kahanenud. Sean endale jõukohaseid eesmärke. Püüan teadlikult võlavabaks saada ehk siis ma tahan sellel teekonnal õnnelik olla. Õnnelik saab olla kohe praegu, mitte siis kui võlad on tasutud. Ka mõtlen enda tulevikule ehk ajale mil võlad on tasutud – kas ma olen kindlustatud, et mul uuesti sellist olukorda ei teki? Mismoodi on minu elu parem või halvem kui praegu? Mu elu ei hakka peale siis kui võlad on tasutud ja eesmärk ei ole võlavabaks saada, vaid üleüldine (rahaline) heaolu, mille üks osa on võlgadest vabaneda. 

Seega, minu blogi ei ole tavaline võlablogi, et aidata inimestel oma võlgadest vabaneda ja rääkida enda võlgadest vabaks saamisest, vaid panna inimesi mõtlema, mis oleks see, mis aitaks neil ennast enda elus hästi tunda.