Püüan käesolevas postituses selgitada, miks võlgnikel on keeruline igakuisete arvete tasumisega toime tulla ja miks nad pigem rohkem võlgu jäävad, eriti kui mõnel kuul on sissetulek on väiksem.
Kuidas üldse rahalistesse raskustesse satutakse?
Rahalistesse raskustesse võib sattuda väga erinevatel põhjustel. Põhilisteks on sissetulekute järsk langus või üldse kadumine. Näiteks töötasu vähenemine, osalisele tööajale viimine, koondamine jne. Tabada võivad pikaajalised tervisemured, mis tähendab, et olemasolev töö ei sobi enam ning oleks vaja ümberõpet. Sõltuvusprobleemide (hasartmängusõltuvus, alkoholisõltuvus, ostusõltuvus jne.) tekkimine, pettuse või varguse ohvriks langemine ning viimaseks võib välja tuua veel osakamatuse majandada (sissetulekud saavad otsa enne kuu lõppemist) ja kogemuste puudumise ( lastekodulapsed, kes suunduvad oma elule). Sina ei ole oma olukorras süüdi aga saad palju ära teha, et jõuda tagasi rahalise heaolu tasemele. Viimane ei tähenda, et võlad kohe makstud saavad aga oluline, et oleks motivatsiooni ja tahet tegutseda.
Piiratud sissetulek ja null sääste
Võlgade juures unustatakse ära, et igakuiselt on ette nähtud konkreetne summa elamiseks. Ütleme, et see on 700 eurot (pole reaalne number), mida võlgnik saab igakuiselt kasutada.
Kujutame nüüd ette, et võlgnik kukub käeluu katki, tema töö on füüsiline ja töö tegemine on takistatud. Kergemale tööle üleviimist ei ole võimalik korraldada. Lisaks võib tööandja töölepinu üles öelda kui töötaja on tervsiliskel põhjustel eemal viibinud neli kuud ning tööle naasmine ka edaspidi kindel ei ole. Sissetulek on pea olematu. Kui võlgnikul on lapsi, siis pole võimalik tasuda ülalpidamist ja tekib elatisvõlg.
Jaanuar
- Sissetulek 700
- Kulud 600
- Jääk 100
Veebruar
- Sissetulek 300 (+ eelmisest kuus jäänud 100)
- Kulud 600
- Jääk -200
Märts
- Sissetulek 300
- Kulud 600
- Võlg -500
Aprill
- Sissetulek 700
- Kulud 600
- Võlg -400
Püüdsin eeltoodud eelarve näol näidata, mis juhtub kui sissetulek on võlgnikul olnud väiksem. Probleem on sellest, et suuremat sissetulek ei ole võimalik saada, sest kõik ülejäänud peab minema kohtutäiturile. Ja jääk on väike, et tasuda sissetuleku puudumise tõttu tähtaja ületanud arved korraga.
Kui makseraskused võivad tekkida üleöö, sest laps on haigestunud, siis võlgnikuna on päris keeruline üleöö oma rahalist olukorda uuesti korda saada. Peamiselt sellepärast, et võlgnikul ei tohi olla vaba raha või sääste. Kui tavaline inimene saab oma väikesest sissetulekust meelerahufoni kasvõi 5 eurot kaupa raha koguda, siis võlgnik võib raha koguda ainult kohtutäituri arveldusarvele. Ja mida rohkem, seda parem.
Mõistan, et mõned lugejad tahavad kritiseerida kui ma ei suuda enda arveid õigel tähtajal tasuda. Lähtun siinkohal positiivsetest asjades. Ma tean, et kui tööl käimine takistatud ei ole, siis töötasu on suurem kui kasutuslimiit ja kasutuslimiit on suurem kui minu igakuised kulutused. Kui saan teenida aktiivset tulu kogu kuu jooksul ja kätte kogu töötasu, siis saan tasuda kohtutäiturile, katta ära igakuised kulud ning tähtaja ületanud maksed. Ja sellise olukorra saavutamine võtab aega. Enamasti on kulud (igakuised vajaduspõhised kulud) suuremad kui kasutuslimiit. Näiteks siis kui kasutuslimiit on pool miinimumi.
Hetkel vaatan oma pangakontot ja olukord tundub jälle lootusetu. Rahaasjad võiks ju koguaeg ainult tõusvas joones minna.
Mida see tähendab, et võlgnikul ei tohi olla sääste? Keegi ei keela ju osa sissetulekust sularahana välja võtta ja hoida nt kodus ümbrikus.
Ise ju ka soovitad hakata praegu raha koguma kui tead, et laps läheb septembris kooli. Ja plaanid järgmisteks jõuludeks teatud summa kokku koguda. Meelerahufondi saad ju täpselt samamoodi koguda – kui vaid otsida võimalusi, mitte vabandusi.
Täitemenetluse seaduse kohaselt arestitakse võlgniku sissetulek ja vara sealhulgas ka nö sukasäärde sularahana kogutud säästud või meelerahufond. Kogu võlgniku vara kasutatakse tema nõuete tasumiseks. Võlgnikule endale jäetakse alampalga suurune kasutuslimiit ja elatisvõlgnikule poole alampalga suurune. Igasugune raha kõrvale panemine, kõrvale kantimine, tekitab võlgnikule ebameeldivusi. Võlgnik ei ole usaldusväärne ja tal on vähem võimalusi läbirääkimisi pidada, et saada võlanõuete tasumiseks paremimaid tingimusi. Nt võlgnikul on võlad tekkinud töötuks jäämise tagajärjel, siis tööd leides tuleks keskenduda võlgade tasumisele.
Võlgniku laps ei ole võlgu. Tema sissetulekud ja vara ei ole arestitud. Näiteks peretoetused saab kanda lapse arvele ja kasutada lapse ülalpidamiseks. See annab võimaluse koguda tema jaoks vajalike summasid – kooli minekuks, sünnipäevadeks, jõuludeks jne. Kui lapsi ei ole (võlgnik ei ela lastega koos), siis ma ei näe vajadust raha kõrvale panemiseks.
Lisan veel, et pank kontrollib kas lapsele avatud pangakontot kasutatakse ainult lapse huvides. SEB näiteks ei võimalda toiminguid iseteeninduses teha (nt kaotad pangakaardi) ja minul näiteks on väljavõtet vaadanud. Kohtutäitur saab pangalt küsida, kas võlgnik kasutab lapse kontot lapse huvides ja selle põhjal võib pank lapse konto sulgeda.
Wow! Kui ei ole lapsi, siis ei ole vaja raha kõrvale panna?! Loomulikult on lastega võlgnikul keerulisem, aga ka üksikud inimesed võivad jääda haigeks või töötuks. Ka nendel on vaja maksta üüri ja kommunaale, osta toitu ja ravimeid.
Ma saan aru, et limiidist ülejääv raha peab minema kohtutäiturile. Ehk nt tulumaksu tagastust ei tohi endale meelerahufondiks ära kantida. Aga kui võlgnik võtab kuu alguses 100 euri sularahas välja, kulutab 50 ära ning 50 jääb järgi, siis ei tule ükski kohtutäitur tema rahakotis sobrama. Keegi ei saa sundida need viimased 50 euri ära kulutada, isegi kui sa võlgnik oled.
Ma ei pidanud seda silma, et ei ole vaja kõrvale panna 🙂
Kindlasti oleks hea kui võlgnik oleks kindlustatud force majeure olukordades aga kahjuks ei tohi võlgnikul olla vara.
§ 59. Teabe andmise kohustus (1) Võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab.
§ 64. Võlgniku valduses olevate asjade arestimine. (5) Äravõetud sularaha kannab kohtutäitur hiljemalt järgmisel tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole.
§ 71. Asja jätmine võlgniku valdusse. Võlgniku valdusse ei jäeta sularaha, väärisesemeid ega dokumendi kujul olevaid väärtpabereid.
Seega jah, ei tohi võlgnik omada ka sularaha. Lisaks tuleb see kohtutäiturile pangakontot esitades välja, et võtad välja sularaha 100 eurot ja siis esitad hiljem makstud arveid, mis ületab alampalga suurust . Näiteks järgmise kuu kulud on 50 eurot suuremad lubatud alampalgast. Hakkab tekkima küsimus, et kus tuli raha arvete tasumiseks? Mul on olnud olukordi, kus olen sularaha välja võtnud ja hiljem tuleb tõestada, et mu kulud ei ole ületanud igakuiselt ettenähtud alampalga suurust. Kui kohtutäitur hakkab kahtlustama, et mul on käes rohkem kui seadus lubab, siis võimalused oma raha kasutada vähenevad, samuti läbirääkimiste pidamised ei õnnestu. Kohtutäiturid suhtuvad sinusse halvemini jne.
Aga sa ei hakka ju seda sularaha kasutama siis, kui kasutuslimiit juba täis. Seda läheb vaja siis, kui sissetulek limiidist väiksem. Näiteks:
Jaanuar: sissetulek/limiit 1000, kulud 900, jääk 100 (sularaha ümbrikusse).
Veebruar: sissetulek/limiit 1000, kulud 900, jääk 100 (ümbrikus nüüd 200).
Märts: limiit 1000, sissetulek 700, kulud 900 (700 + 200 ümbrikust), jääk 0 (ümbrik tühi).
Siin ei ole ju midagi valesti, ühelgi kuul ei ole kulud limiidist suuremad. Samas on kogu aeg arved makstud ja võlgu juurde ei teki.
Jaanuar: sissetulek/limiit 1000, kulud 900, jääk 100 (sularaha ümbrikusse).
Veebruar: sissetulek/limiit 1000, kulud 900, jääk 100 (ümbrikus nüüd 200).
Märts: limiit 1000, sissetulek 700, kulud 900 (700 + 200 ümbrikust), jääk 0 (ümbrik tühi).
Sissetulek on märtsis 700, kulud ikka 900, siis ilmselgeks eelarve järgi peaks jääk olema -200 aga kui see on 0, siis kuidas see võimalik on? Pole loogiline, et igakuised kulud on saanud makstud väiksema sissetulekuga.
Ütleme, et sa tahad nüüd kohtutäiturile avalduse esitada sissetuleku tagasi saamiseks. Nt olid haige ja ajutine töövõimetoetus arestitakse, saad 1 euro. Siis kohtutäitur tahab saada konto väljavõtet. Arvad, et nad ei märka, et kulutused on suuremad kui saadud sissetulek? Lisaks on tehtud sularaha väljamakseid?
Ainult avalduse järgi tagasimakseid ei teha, vaid vaadatakse need kulud ja tulud üle. Kõik, mis arvel kajastub võetakse otsuse tegemisel arvesse. Igatahes on suur risk üldse ilma rahata jääda. Ja olen pidanud “päästma” selliseid kliente, et nad päris ilma rahata ei oleks.
Ok, sellega ma ei arvestanud, et haiguslehe raha võib limiidi lõhki ajada. Parandan oma näidet.
Jaanuar: sissetulek/limiit 1000, kulud 900, jääk 100 (sularaha ümbrikusse).
Veebruar: limiit 1000, sissetulek 1000 + võlgnik on pikalt lapsega hoolduslehel, saab haigekassast 500. Kokku veebruari sissetulek 1500, aga 500 läheb kohtutäiturile. Kulud 900, jääk 100 (ümbrikus nüüd 200).
Märts: limiit 1000, sissetulek ainult 200. Võlgnik esitab avalduse haiguslehe raha tagasi saamiseks. Kohtutäitur vaatab konto väljavõtet – jaanuaris ja veebruaris kulud sama suured kui tulud. Sularaha on välja võetud, aga see pole ju keelatud – ostab nt toitu turult või meeldibki toidupoes sularahas maksta, sest nii kulub vähem; laste teatrite-ürituste eest tuleb maksta sularahas vms. Väljavõte korras, kohtutäitur kannab 500 tagasi. Märtsi sissetulek seega kokku 700. Selle rahaga saavad arved makstud, aga söögiraha järgi ei jää. Õnneks on ümbrikus 200 euri, selle eest saab perele süüa osta.
Kas järgmine kuu tuleb kohtutäitur küsima, miks sa ikka veel nälga surnud pole, sest kogu sissetulek kulus ju arvetele??! Et kust sa raha võtsid, et elus püsida?! Ei tule ju!!
Ja üks asi veel, millest ma aru ei saa. Sa võtsid eraisiku(te)lt laenu – kas see siis ei olnud lisasissetulek kohtutäituri silmis? Kas ei tekitanud küsimusi? Kas see on kuidagi vähem kahtlane, kui oma pisikeste säästude kasutamine ellujäämiseks? (kusjuures säästude kasutamine ei pea isegi väljavõttel kajastuma, kui maksad sulas)
Eraisikult võetud laen tuli mu isiklikule pangakontole ja sealt läks ka tagasimakse. Kui see oleks ületaks igakuiselt ettenähtud summat, siis oleks kohtutäitur selle loomulikult endale saanud. Mu sissetulekud olid aga väiksemaid. Seitse korda väiksemad! 🙁
Ma isiklikult kasutan ainult pangakaarti tasumisel, mitte sularaha. Sularaha väljavõtmine toob kaasa arveid finantsteenuste eest. Mingil hetkel oli igakuises eelarves sularaha tõttu 20 eurone vahe sees. Ülevaadet on lihtsam saada oma rahaasjadest kui kogu arvepidamine on ühes kohas.
Mulle isiklikult tekitaks sellisel moel toimetamine liigset stressi ja pinget. Sularaha asemel eelistan pangakaardiga arveldamist. Toidu osas teen nädala menüü ja ostan nädalas korra, kuller toob koju. Aga näiteks taarat ära viies kogun sendid rahakassasse, mis pole ka mingi eriline summa, et aitaks võlgnevusi tasuda. Siin tekib küsimus ka, et kelle raha see tegelikult on? Vb laste oma? Sõltub sellest ka, mis summast on jutt. Kui kohtutäitur saab igakuiselt midagi võlgnevuse vähendamiseks, siis tõesti ei usu, et hakkab juuksekarva lõhki ajama. Ma lihtsalt ei tahaks jagada valeinfot nagu see oleks okey tegevus seaduse järgi. Seni kuni tasuda võlgnevusi, siis seda ruumi oma rahaasjadega tegeleda on rohkem ja saab leebemalt hakkama. Tegelikult on mooduseid, kuidas saab raha koguda aga ma ei saa kõik võimalusi avalikult jagada, sest ma ei taha, et neist teaksid need, kes olukorda enda kasuks ära kasutaks ja jätaks võla tasumata.
Jah, sõltubki summast ja eesmärgist, mille jaoks koguda. Kui võlgnikul on nt teine töökoht, kus ta saab palka mustalt ja paneb selle iga kuu kõrvale auto ostuks, siis see poleks tõesti ok seaduse järgi. Sest tal jääb iga kuu rohkem raha kätte kui limiit ette näeb. Aga kui sa kulutad iga kuu natuke vähem kui limiit ette näeb ja ülejäänud paned kõrvale, et tekitada endale pisike 3-kohaline puhver, siis on see väga ok. Sa kasutad seda puhvrit alles siis, kui sissetulekud oluliselt väiksemad, nii et sa ei lähe kunagi limiidist üle.
Polegi vaja avalikult jagada, aga vähemalt enda jaoks võiksid leida mooduse, mis sulle sobib ja vähem stressi tekitab. Et mingisugusegi finantsilise stabiilsuse tekitada oma ellu.
Kui sul pole meelerahufondi ega isegi mitte ühe kuu püsikulude suurust puhvrit, siis iga haigusleht kukutab sind veelgi rohkem miinustesse. Sa oled üksikema, sul pole lähedal tugivõrgustikku ning sul on krooniline haigus. Sa tead väga hästi, et haiguslehed/hoolduslehed tulevad, ega nad tulemata ei jää. Kuidas sa saad loota, et rahaasjad ainult tõusvas joones lähevad?
Oled väga tubli, et lõpetasid ülikooli ning leidsid väärilise tasuga töökoha. Aga sellest ei piisa. Kui sa heal ajal raha ei kogu, siis kehvemal ajal on sul konto tühi, arved maksmata ja üürileandja ülesütlemislepinguga ukse taga. Kas see on siis väiksem stress kui raha kogumine?!
Kas sinu jaoks tähendab võlgnikuks olemine automaatselt seda, et siis on inimesele juba kohtutäitur kallal ja pangakontod/sissetulekud arestitud?
Kuna minu enda kohustused on sissenõutavad kohtutäituri poolt, siis siin blogis pean võlgnikeks just sellist tüüpi inimesi. Kui teema puudutaks teisi võlgnike, siis tooksin selle eraldi välja, nt kui teema peaks puudutama ainult neid, kellel on inkasso.