Facebookis on gruppe, kus saab tasuta juriidilist nõu küsida, kus aegajalt esineb huvitavaid küsimusi. Seekord: Mis ajast on tuludeklaratsioonist tagastatav raha sissetulek?

Juristi vastus on huvitav, see on selline: 

Täitemenetluse seadustikus §-s 131 on toodud loetelu, millele ei saa sissenõuet kohtutäitur pöörata. Nendeks on:

• riiklikud peretoetused;
• puudega inimese sotsiaaltoetus;
• sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
• Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
• kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;
• töövõimetoetus;
• seadusel põhinev elatis;
• rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
• riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
• vanglast vabanemise toetus;
• okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

Loetelus ei ole toodud Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatavat tulumaksu. Tegemist on sissetulekuga,mida saab arestida.

Vastust on huvitav sellepärast, et kui ei kuulu sissetulekute hulka, mida arestida ei või, siis järelikult saab arestida. Miks mulle selline vastus meeltmööda ei ole? Sest see konkreetne paragarahv ei vasta küsimusele, miks laekub tulumaksu tagastu kohtutäiturile. Ka on selle pargarhvi juures erandid. 

TMS § 131  (2) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–7 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel.

Punktides 6 ja 7 on töövõimetoetus ning seadusel põhinev elatis (nõudeõigus), mida kohtutäitur saab arestida kui võlgnikul teist sissetulekut ei ole. Varem kuulus siia alla vanemahüvitis (punkt 8), kuid see osa seadusest on muudetud. Vanemahüvitist ei arestita. 

Tulumaksutagastus

Kui nüüd minna tagasi selle juurde, mis on tagastatav tulumaks?

Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Deklareeritakse tulusid (sissetulekuid), mida inimene on endale teeninud. Kõik maksustatavad tulud on täitemenetluse seaduse alusel sissetulek, mida võib arestida. 

TMS  § 130. Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

Tulumaksuseaduse järgi maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
1) palgatulu (§ 13);
2) ettevõtlustulu (§ 14);
3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
5) intressid (§ 17);
6) dividendid (§ 18);
7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19);
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);
9) maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).

Maksustatavad tulud on palgatulu, ettevõtlustulu, renditulu ja litsentsitasud, intressitulu, maksustatavad stipendiumid, toetused, preemiad ja pensionid, samuti kasu vara võõrandamisest. Ühesõnaga kõik, mida kohtutäitur võlanõude jaoks sisse võib nõuda. Tulumaksuga maksustatakse ka loetelust puuduvad tululiigid, mille majanduslik sisu vastab tulu mõistele. Tulu tähendab tagastamatut sissetulekut, mille tulemusena inimese vara suureneb. 

Ettevõtlustulu kui see asub juriidilise isiku (OÜ) valduses kohtutäitur muidugi arestida ei saa.

Olukorra positiivne külg

Tasusin terve 2022 aasta tulumaksu kogu sissetulekult – kogusin selle tuleviku tarbeks. Tänu sellele tasusin aastaga ära kõik elatisabi tagasimaksed.

Mu sissetulek on suurem kui kasutuslimiit, seega tulumaksuvaba miinimumi kasutamine ei tundunud minu jaoks mõtekas. See nõuaks päris palju arvutamist, et selgusele jõuda kas oleks parem kasutada tulumaksuvaba miinimumi või mitte. Bruto töötasust pärast maksude mahaarvamist laekub osa kohtutäiturile, siis läheb töötasu panka edasi, kus võib osa summast kohtutäiturile laekuda kui see ületab kasutuslimiiti.

Ma enda kasutuslimiidi ja sissetuleku järgi leian, et kasulikum on, et kohtutäiturile liigub rahasid kolmest kohast – bruto töötasust, pangast kui limiit läheb üle ja tuludeklaratsioonist. Aga võib olla olen loonud endale illussioon, et võlgade katteks laekub rohkem raha? Kuid isegi siis on parem kasutada riigi abi raha kogumiseks kui endal raha kogumise harjumuse kujundamine raskusi valmistab.  

Minu nõude jääk oli 1494,78 eurot, mis seekord tasutud saab aga ka eelnevatel aastatel (välja arvatud 2020 aastal) elatisvõla tasumiseks kasutasin tulumaksu tagastust. Miks mitte? Töötasul maksuvabastust kasutada sain endale ikka ainult 292 eurot, parem siis tulumaksu maksta kogu töötasult ja veebruaris rõõmustada, et järgmine võlgenvus on tasutud saadud. 

Kui hakata mõtlema…Ma sain 292 euroga elades 5 aastaga umbes 7000-8000 eurot võlanõueteks tasutud. Kui võlgu poleks siis oleks 5 aastaga hoopis korraliku meelerahufondi kogunud. Hea näide, et iga sissetuleku juures saab endale raha koguda. 

Kuna kõige keerulisem olukord on mööda saanud, siis edasi peaks viimane ots päris kiirelt minema 🙂