Jaanuarist kokkuvõtet kirjutades mainisin muuhulgas, kuidas võtsin detsembris eraisikult laenu, et võimadada elukoha vahetus. Mõtlesin jagada huvitavaid tähelepanekuid seoses tähtaja ületamisega.
Arutlen ka selle üle, kas eraisikust laenuandjal on tegelikult õigus kellegi andmeid sotsiaalmeedias levitada. Postituse eesmärk on tõsta võlgnike teadlikust enda õigustest aga ka tuua välja mõned probleemsed kohad, millele eraisikust laenuandjad peaksid laenu andes tähelepanu pöörata.
Lepingu tingimused
Üks oluline tingimus, mida kõik eraisikust laenuandjad oma klientidele ütlevad on järgmine:
Selleks, et laenu saada peab klient (kuigi tundub, et eraisikust laenuandjate jaoks pole tegemist klientide, vaid pigem lollipeadega, kellelet raha ära võtta) kinnitama, et on nõus oma andmete avaldamisega.
Mul on üks “leping sõlmitud” selliselt, et leping puudub ja olen vastuseks kirjutanud, et tingimused on arusaadavad aga pole kinnitanud, et olen nende tingimustega nõustunud. Sellises olukorras ei tohi laenuandja minu andmeid sotsiaalmeedias avalikustada. On juba päris mitmeid juhtumeid, kus nõutakse kahjuhüvitist sotsiaalmeedias avaldatud postituste ja kirjutatud kommentaaride eest.
Õigustatud huvi ja andmekaitse
Mõnel võib tekkida küsimus, et kas see ebaseaduslik pole kui kellegi andmeid sotsiaalmeedias avaldatakse? Grupi reeglites on välja toodud: Grupis töödeldakse isikuandmeid IKÜM art 6(1)(f) õigustatud huvi alusel väljendusvabaduse teostamise eesmärgil. IKÜM on isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) või lihtsalt (andmekaitse) üldmäärus.
IKÜM art 6(1)(f): isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
Õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemist ei ole lihtne põhjendada. Eraisikust laenuandja peab iga juhtumit eraldi analüüsima, kas õigustatud huvi on tegelikult olemas. Alustuseks üldse kindlaks tegema kas nõue on olemas? Enda eespool toodud näitega, kus lepingut ei ole ja ma pole tegelikult kinnitanud, et minu andmeid võib avaldada, seega õigustatud huvi andmete avaldamiseks puudub.
On tekkinud mingi üldine arvamus, et kui eraisik on messengeris kirjavahetust pidanud ja rahalise ülekande teinud, siis see on piisav alus andmete avalikustamiseks sotsiaalmeedias. Lühidalt: ei ole! Kõik sotsiaalse suhtlemise käigus saavutatud kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad. Ka kirjalik leping ei garanteeri, et võlausaldaja oma raha tagasi saab, küll aga kindlustab see tema positsiooni, et kasutada õigukaitsevahendeid võlgnevuse sissenõudmiseks (tuleb arvestada aegumist tsiviilasjas). Kas see on piisav põhjus andmete avaldamiseks kui tähtaeg on ületatud? (Kusjuures mõnel juhtul räägime postituse avaldamisest samal päeva või päev pärast tähtaja ületamist). Igal juhul kõnnib selline laenuandja üsna õhkusel jääl, et välja antud laenu tagasi saamisel asemel mitte endale kahjunõue kaela saada.
Lepingutest
Võlanõustajana tuleb mul alati hinnata nõude tegeliku olemasolu. On eraisikust laenuandjaid, kes teevad lepingu ja on neid, kes lepingut ei tee. Ka olen märganud, et pärast lepingu sõlmimist muudab eraisikust laenuandja omavoliliselt laenu tagasimakse tingimusi ja hakatakse esitama üleliigseid nõudmisi. Nagu oleks tegu inkassofirmaga. Aga selline käitumine võib tekitada olukorra kus laenuandja paneb ennast ise ebameeldivasse olukorda, rikkudes hea tava põhimõtteid ja püüdes alusetult rikastuda, eriti kui leping puudub.
Kõik tingimused lepitakse kokku kirjalikult sõlmitud lepingus, mille mõlema pooled allkirjastavad. Leping, kus on kirjas punkt, et võlgniku andmeid võib avaldada sotsiaalmeedias on tühine, sest see on seadusega vastuolus ja nagu eelpool öeldud on see riskantne tegevus, et tähataja ületanud laenud tagasi saada.
Facebookis suheldes on võimalik sõnumeid kustutada ja avaldada ainult ühele osapoolele sobivaid katkendeid – kohus ei pruugi sellisel moel lepingut tunnistada ja laenuandja ei saa midagi teha kui kohtus nõuet ei tunnistata ja sotsiaalmeediasse postituse tegemine võib tähendab kahjunõuet.
Olen mõningaid postitusi lugedes märganud, et kuupäevad ja kellaajad vestluses ei klapi. Osa vestlust on välja jäetud jne. Eriti sellised osad, mis mind kui võlanõustajat huvitavad, et veenduda, kas võlgnik on tegelikult üldse midagi võlgu ja enamasti on tõendeid liiga vähe, et andmekaitse lubaks sellist postitust luua andmekaitse seaduse tähenduses. Mul on tekkinud sportlik huvi, et mitu nõuet neist reaalselt on sissenõutavad ja mitmele eraiskust laenuandjale saab, nõuda hüvitist andmete avaldamise ja laimava postituste/kommentaaride eest.
Kui pärast tähtaja ületamist sooviti minu kohta sarnane postitus teha, siis laenuandja saatis mulle enne pildid, mida ta avaldada kavatses ja oli kohe aru saada, et ta soovib teema enda kasuks kallutada. Ma ütlesin selle peale, et siis ma avaldan blogis ikka terve kirjavahetuse, mitte ainult need osad, mis talle kasuks tulevad. Aga noh siis tekib uus probleem – kas riigile maksud on ikka makstud finantsteenuse osutamise eest?
Näide kirjavahetusest
Esimene kiri on saadetud reede hommikul kell 9.12. Ütlen, et ausalt, et sel kellaajal ma magasin, sest üks noorhärra ärkas keset ööd üles, ta oli haigeks jäänud. Olin magamata, väsinud ja hommikul ärkasime hiljem.
Järgmine kiri on saadetud samal päeval reede õhtu kell 19.58. Sel kellaajal panen lapsi magama.
Uuesti reede õhtul kell 21.04, sest ilmselgelt tegeletakse äriasjadega reede õhtul töövälisel ajal.
Ja teema jätkub nädalavahetusel, laupäeval enne lõunat. Ilmselt on tegu ära kadumisega ja inimene on pettur. Mis siis, et tegelikult tegeles SEB pank eile öösel hooldustöödega enda veebilehel ja ma ei saanud sel ajal isegi panka sisse. Montonio saatis ka teateid, et SEB töös esineb tõrkeid.
Väidetavalt kui pole koheselt mingil põhjusel kättesaadav (eriti tööpäeva välisel ajal) oled kohe kadunud võlgik ja pettur.
Sotsiaalhoolekande seaduse SHS § 44 (2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. Seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus tekib alles lepingu ülesütlemisega. Aga mul pole lepingut 😀
Näiteks ei saa võlgnik esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale ainult sellepärast, et pangakonto on tühjaks tehtud, vaid tuleb tõendada, mille alusel võlgnik leiab, et sissetulek peaks talle laekuma. Samamoodi ei saa eraisikust laenuandja teha postitust sotsiaalmeediasse ainult sellepärast, et tähtaeg on ületatud.
Näide moonutatud positusest
Voilaa, siin ka siis üks minu tehtu kommentaar:
Vaadake palun kuupäevi. Analüüsige antud piltikommentaari põhjalikumalt.
Kõigepealt on saadetud kaks meeldetuletust. Üks samal päeval kui oli tähtaeg ja teine järgmisel päeval, öeldes, et lisandub viivis. Ja keset ööd on saadetud, et oodatakse vastust.
Lugejale pole teada, mida eelnevalt kokku lepiti ja kas on olemas nõuetekohane leping.
Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus. Siit ei loe välja, kas meil on võlaõiguslik suhe olemas või mitte ning sissenõutavaks muutub rahaline kohustus lepingu ülesütlemisega.
Lisaks saan esitada kahjunõude, sest minu kohta avaldanud selline postitus, õigustatud huvi minu andmete avaldamiseks ei ole põhjendatud
Vastasin 7. jaanuaril ja 9. jaanuaril (see pole kohustus, et peab kirjadele vastama koheselt, seda ei saa eeldada).
Pärast minu vastust 9. jaanuaril kirjutas laenuandja mulle uuesti alles 27. jaanuaril! Miks varem huvi ei tundnud ja tahate mulje jätta, et mina olen see pool, kes pole koostööst huvitatud? Lisaks, miks avaldada ainult mingi osa vestlusest. Kus ülejäänud on? Ja enda andmed laenuandja eemaldanud, seega kuidas keegi saab seda tõsiselt võtta?
Ühtlasi ei tähenda koostöö seda, et raha laekub koheselt laenuandja arvele. Koostöö all mõeldakse enamasti koos töötamise protsessi, mille tegutsemise viis arvestab eri osapoolte huve, kus on oluline pooltevaheline mõistev suhtumine.
Me räägime alati sellest nagu peaks võlgnik midagi ära tegema, et olukord lahendust leiaks aga ütlen ausalt, et kõige paremini sujuvad asjad siis laenuandja kohtleb võlgniku kui inimest, mitte kui kriminaali. Mida nad ise ära teevad päriselt, et olukord laheneks? Sotsiaalmeediasse oskab igaüks postitust teha endale sobivas vormis, tõde moonutada. Ooo ja eelarvamused…
Loe lisaks: Lepingud ja nende sõlmimine.