Võlanõustamise juures tekiba alati küsimus – kuidas nõustajat valida?

Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu on ära toodud sotsiaalhoolekande seaduses. Ka on seal ära toodud nõuded võlanõustajale, kes teenusta osutab.

Teenusest

Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. (Või tal on selle kohustuse täitmisega raskusi.)

Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

Nõuded teenust osutavale isikule

Teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest:

1) isikul on kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse;
2) isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus.

Kutse saamise eelduseks, et isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus, läbitud võlanõustaja täienduskoolitus ja ta on teenust osutanud vähemalt aastat (vt. allpool). Võlanõustaja täienduskoolituse kava, sealhulgas täienduskoolituse täpsustatud mahu, ülesehituse ja sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Eelmisel aastal täiendkoolituse kava muudeti, mina läbisin täiendkoolituse 2021 aastal. Kuid siiski olen läbinud koolituste moodulid, praktika ja sooritanud eksami.

Kutse taotlemine

Kutse taotlemise eeltingimused
Kutse võlanõustaja, tase 6 taotlemise eeltingimused:
a) kõrgharidus,
b) erialane töökogemus (töötamine võlanõustajana või juristina võlanõustaja ülesannetes),
c) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud võlanõustaja täienduskoolituse või muude võlanõustaja kutsestandardile vastavate koolituste läbimine vähemalt 230 tunni ulatuses.

Koolituse jooksul selgitas kutsekomisjoni esimees Tiina Larven kutsekomisjoni liikmete arvamusest seoses töökogemusega võlanõustamisteenuse osutamisel.

Ühtne seisukoht oli, et vastavalt kutseseadusele hinnatakse kutse andmisel, kas inimesel on olemas kutsealane kompetentsus – edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum. Kuna kutsealane kompetents eeldab oskuste ja kogemuste olemasolu, siis neid saab vaid töötamise (praktiseerimise) käigus. Võlanõustaja kutseeksamit ei tohiks ühildada koolituse lõpueksamiga.

Võlanõustaja hindamiskomisjoni liikmed on avaldanud arvamust, et vajalikud oskused ja kogemused ning süsteemne kogemustele tuginev lähenemine tekivad alles pärast aastast töötamist võlanõustajana. Selline on siis nii hindamiskomisjoni kui kutsekomisjoni seisukoht. Kindlasti ei takista see koolituse läbinutel tööle asumist. Töötades tekib kogemus ning siis on mõistlik tulla ka kutset taotlema.

Seega, saaksin alles sellel aastal esmakordselt kutset taodelda, mis algab alles oktoobris.

Võlanõustaja valimine

Enne võlanõustaja poole pöördumist on oluline mõelda läbi, kas otsitakse vastust vaid ühele juriidilisele küsimusele või soovitakse abi ja nõustamist kogu tekkinud (võla-)olukorra lahendamisel. Võlanõustamine pakub enamat kui vaid õigusnõustamine, eeldab aga kliendi tahet võlgadest vabanda ning aktiivset koostööd. Võlanõustamine on laiapõhjaline teenus, mis käsitleb võrdselt võlasituatsiooni finantsmajanduslikke, juriidilisi ning psühhosotsiaalseid (nt. töötus, lahkuminek, haigus, õnnetusjuhtum jne.) tahke. Vajadusel annab võlanõustaja ka praktilist abi erinevate dokumentide koostamisel (võlgade ümberkujundamise või pankrotimenetluse algatamiseks, avaldused kohtutäiturile jmt.) või toetab läbirääkimistel võlausaldajatega.

Võlanõustaja valikul tasub kindlasti panna rõhku nõustaja väljaõppele ja kogemustele. Eestis on võlanõustajana töötamise eelduseks, et isik omab kõrgharidust ning on läbinud vastava täiendkoolituse (enne 160 at, nüüd 230 at). Pikaajaliselt töötanud nõustajal on kogemustest saadud oskused, mis omavad erilist tähendust kliendi mõistmisel, tema olukorra analüüsimisel ning läbirääkimistel võlausaldajatega. Võlanõustamisteenust võivad pakkuda ka suuremad võlausaldajad (nt. pangad), kuid sedaliiki teenus võib olla nö. kallutatud. Soovitatav on pöörduda sõltumatu spetsialisti poole.

Võlanõustaja kutse-eetika

Kinnitatud EVNL juhatus 24.01.2013. otsusega

1. Võlanõustaja teenib kliendi ja temast sõltuvate pereliikmete seaduslikke huve, õigustab kliendi usaldust ning hoiab väärikana oma elukutse maine.
2. Võlanõustaja tagab kliendi privaatsuse ja teda puudutava info konfidentsiaalsuse, kasutades tema käsutuses olevat teavet vastutustundlikult vastavalt asutuses kehtestatud korrale ja/ või kliendiga sõlmitud kokkuleppele.
3. Võlanõustaja teab enda õigusi ja kohustusi ning peab nendest kinni.
4. Võlanõustaja toetab kliendi ja tema perekonna iseseisvat probleemidega toimetulekut, toetab kliendi osalust ja enesemääramisvõimet, annab kliendile arusaadavas vormis korrektset teavet tema olukorda mõjutavate asjaolude, erinevate lahendusvariantide ning nende heade ja halbade külgede kohta.
5. Võlanõustaja nõustab klienti sõltumata tema võimekusest, vanusest, kultuurist, soost, perekonnaseisust, sotsiaalmajanduslikust staatusest, poliitilistest eelistustest, seksuaalsest orientatsioonist, uskumustest, nahavärvist või muudest füüsilistest omadustest.
6. Võlanõustaja usub kliendi võimesse teha oma elu puudutavaid otsuseid, vajadusel suunab teda delikaatselt arukatele otsustele, tunnustab ja respekteerib kliendi isiklikke eesmärke ja vastutust, mis vastavad tema suutlikkusele ja pädevusele.
7. Kui klient ei ole võimeline oma tahet ilmutama või vastutama oma tegevuse eest, kindlustab võlanõustaja koostöös kliendi seadusliku esindaja, pereliikme või mõne muu lähedase isikuga, et kliendi juhtumit käsitletaks õiguspäraselt.
8. Võlanõustaja suunab kliendi väärtus- ja/või rollikonfliktide korral kokkuleppeliselt teise võlanõustaja vastuvõtule.
9. Võlanõustaja arendab järjepidevalt oma kutseoskusi, hoolitsedes töövõime säilimise ja professionaalse arengu eest.
10. Võlanõustaja annab endale aru, et tema antud informatsioon ja nõuanne võib mõjutada kliendi ja tema perekonna edasist elu, seetõttu tunnetab ta nõustamisprotsessis reaalselt enda kompetentsuse piire, vajadusel otsib abi teistelt spetsialistidelt.
11. Võlanõustaja märkab eetikakoodeksi reeglite vastu eksimist ning reageerib sellele, kaitstes võlanõustamise mainet ja koostööpartnereid.
12. Eetikakoodeksi reeglite rikkumisest tuleb teavitada Eesti Võlanõustajate Liidu (EVNL) juhatust.
13. EVNL juhatus esitab eetilise konflikti kohta järelepärimised ja lähtudes saadud vastustest kujundab oma seisukoha ning edastab selle asjaosalistele.
14. Kui Võlanõustaja on EVNL juhatuse hinnangul rängalt eiranud/rikkunud eetikakoodeksi reegleid ja alandanud oma käitumisega võlanõustaja kutse mainet, võib EVNL juhatus algatada avaliku diskussiooni (sh ajakirjas Sotsiaaltöö) ja teavitada juhtunust vastavat kutsekomisjoni.

Kui otsid abi?

Tutvu teenustega rahaasjadest.ee lehel või kirjuta g2tlin@rahaasjadest.ee.

Või otsi sobiv võlanõustajat SIIT.