Mul on määratud osalise töövõime 2015 aastast, mis iga kord määratakse erineva pikkusega. Praegu on mul nii keskmine puue kui osaline töövõime. Viimane on nüüd lõppemas ja tuleb teha uus töövõime hindamine. Kuidas see käib?
Kui ma esimest korda sellest oma blogis kirjutasin, siis sain päris halvustavaid kommentaar enda migreeni kohta. “Mul ka pea valutab, peaks ka toetust saama” jne stiilis. Sellest rääkimine (olgu see ärevus, paanika, depressioon) nõuab tohutut julgust, sest see pole väliselt nähtav probleem. Mul on täna terve päev otsa pea valutanud. Hommikul oli valust võru ümber pea, siis vahepeal koondus see kõik paremale pea poolele ja lõpuks jälle valgus võruna pea ümber tagasi. Lisaks on tunne nagu keegi pussitaks silmaaukudesse ja õladest üritaks keegi mind veel lühemaks suruda. Aga keegi ei saa seda oma silmaga näha ja keegi teine ei tunne seda valu, mida ma tunnen.
Diagnoos
Mul on diganoositud migreen, millele on lisaks kaasuvad haigused nagu depressioon. Mul on varasemalt ette nähtud kaks korda aastas taastusravi (massaaz ja vesivõimeline, ujumine), mida ma pole tänu oma võlgadele endale ise võimaldada saanud. Viimased kaks aastat on need õnneks meie töökoha motivatsioonipaketis.
Diagnoosi saamine
Diagnoosi saamiseks ei piisa sellest kui lähed üks kord peavaluga perearstile. Peamiseks migreeni diagnoosimise aluseks on patsiendi kaebused ja peavalu kujunemislugu. See on pikk protsess, sest peab tekkima muster ja pidada tuleb peavalupäevikut, et tekiks migreenile tüüpiline ajalugu. Eelmisel aastal vaatas perearst mu kaebusi tagasiulatuvalt 2020-2021 ja ütles, et mul pole ju migreeni. Püüdsin talle asjatult selgeks teha, et mul on ravi juba määratud ja võtan ravimeid, loomulikult siis ei esine haigusloos migreenihoogusi nii sageli. Järelikult saaksin vale ravi kui minu migreenihoogude muster praegu peaks vastama diagnoosi saamisel hetkel nõutavatele tingimustele. Diagnoos on juba olemas, tema peab kinnitama, et jätkan raviplaaniga, mis hetkel toimib. Praegu on mul kolm erinevat ravimit määratud migreenihoogude kontrolli all hoidmiseks ja kui ma juba neid võtan, siis ma loodan, et need ikka toimivad ehk migreenihoogusid on harva. Ühel neist on tarneraskused ja saabuvad Eestisse suvel. Triptaanid, mida võtan migreenihoo alguses pole praegu saadaval. Kirjutati teine ravim aga need on need, mida kunagi esimese ravimina võtsin ja tekitab kõrvalmõjusid. Hetkel on mul krooniline valu olnud, sest mul oli eelmisel nädalal nohu.
Mis on migreen?
Olen käinud päris palju erialaspetsilaistide juures, et kinnitada, et tegemist pole mingi psühholoogilise probleemiga ( stressi, pinge ). On neid, kelle peavalu saab tõesti nö ravida. Migreeni ei ravita, vaid valu leevendatakse ja vahel võib juhtuda, et mitu aastat migreeni ei esine. On ka minul vahel olnud pool aastat üsna rahulik. Migreen on neuroloogiline haigus, mille täpne tekkepõhjus ei ole teada. Haigust seostatakse episooditi ajus tekkivate biokeemiliste ja vaskulaarsete (veresoonte) muutustega.
Migreeni põhiline sümptom on enamasti tugev pulseeriv, tihti ühepoolne episoodiline peavalu. Sageli kaasneb sellega iiveldustunne ning valgus-ja mürakartus. Migreenihoog võib halvata inimese töövõime, esineb meeleolulangust (nagu mul depressioon, mis peamiselt tuli sünnitusjärgselt aga see korda ka lähisuhtevägivallast), on raskusi keskendumisega ning iga füüsiline tegevus kutsub esile suuremaid valuhoogusid.
Migreenihoogude vähendamiseks või ennetamiseks on oluline õppida oma haigust tundma ning seda eristama tavapärasest peavalust. Seega tuli õppida nö uuesti elama, et võimalikult vähe valu tunda. Esimene aasta oli raske, et enda tervist, üksikvanemaks olemist, tööd, õppimist ja kõike tasakaalu viia, sest ilmselgelt on kõike ühele inimesele veidi palju.
Mu migreeniga kaasnevad neuroloogilised häired – muutused käitumises, käte või jalgade nõrkus, tuimus, topeltnägemine, kõnehäired, koordinatsioonihäired, külmavärinad. Nii et kui ma käitun veidralt, siis pole midagi teha, olengi keskmiselt puudega 😀 Muidugi migreeniga ma olen voodis, seega ei pea muretsema, et töö kvaliteet mu tervise tõttu kuidagi kannataks. Kuigi olen märganud, et blogipostitustes on päris palju vigu. Kui mõni kirjaviga ette jääb, siis parandan ära.
Migreeniga toimetulek
Mul on olnud migreen tänaseks pea üle kahekümne aasta (olin 13-14 kukkusin kokku oma esimese migreeniga). Selle aja jooksul olen töötanud erinevatel töökohtadel ja kohtunud hulga erinevate inimestega. Mõned neist mõistavad ja aktsepteerivad seda, kuidas mu haigus võib mõjutada mu elu ja tööpäeva, aga teised ei mõista üldse. Nii lihtne on nimetada seda lihtsalt peavaluks, pidada mind draamakuningannaks või veel hullem, laisaks ja viilijaks. Kahjuks olen elu jooksul seda palju kordi kuulnud. Kõige piinlikum olukord oli ühe matemaatikaõpetajaga, kes kogu klassi ees mu tervise jutuks võttis. Mul oli klassiruumis raskusi lärmi, ereda valguse ja üldse minu jaoks ebasobivas õpikeskonnas hakkama saada. Suvetööl küsis, kuidas ma nüüd matemaatikat oskan?
Aastate jooksul olen saanud halbu kogemusi seoses töökohal tekkinud migreenihoogudega. Üks neist kogemustest oli väga raske. Personalijuht suhtus mõistmatult minu migreenihoogudesse ja selle tõttu võtud haiguslehte, eriti halvaks pani ta seda, et ei vastanud haigusperioodil telefoni ega sõnumitele või e-kirjadele. Lahkusin tema survel päevapealt töölt.
Pean sageli haiguslehte võttes ütlema ma ei ole kättesaadav telefoniteel suhtlemiseks aga ikka oodatakse, et keset haiguslehte ma annan teada, millal saan tööle naasta. Kuidas ma peaksin seda teadma? Ja kui mingi prognoositav aeg anda siis ollakse pärast solvunud, et selleks ajaks pole terveks saanud. On olnud tööandjaid, kes tekitavad lisastressi, sest igapäevaselt üritavad kontakti saada ega lase rahus kodus terveks saada. Pigem selline pidev haiguslehel oleva töötaja “tüütamine” tekitab veel rohkem pingeid ja stressi juurde, sest enamasti on juba niigi halb tunne, et oled haige ja ei saa tööl viibida. See pikendab haigusperioodi. Mulle tundub loogiline, et kui enesetunne paraneb ja olen valmis tööle naasma, siis ma alles teavitan tööandjat, et olen tulemas.
Olen aegajalt kõvasti pisaraid valanud ja iseennast vihanud, et mul on migreen. Mõnikord on valuhood nii tugevad ja enesetunne nii halb, et soovin, et mind poleks enam olemas.
Töövõime hindamine
Töövõimet hinnatakse, et tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus. Arvesse võtakse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Selleks hinnatakse inimese kehalist ja vaimset võimekust erinevates (töö) valdkondades. Inimesele, kelle töövõime on osaline või puuduv makstakse töövõimetoetust.
Enamasti tahetakse töövõime hindamist teha töövõimetoetuse saamiseks, kuigi tegelikult on töövõime hindamisel ka teine poole. Töövõime hindamise käigus antakse abivahendite vajaduse, töövõime toetamise ja töötingimuste kohta soovitusi, mida teades ja arvestades saab inimest aidata tööelus osalemisel, sh töö leidmisel ja töö hoidmisel. Praegu on mu eesmärk töökohta hoida. Seega pole töövõimetoetus selleks, et saaksid kodus istuda, vaid toetada tervisekahjustuge inimese töölkäimist olgu see milline tahes. Paraku peab ka tervisekahjustusega inimene suutma iseennast üleval pidada.
Töövõimetoetuse arestimine
Muide töövõimetoetus arestitakse kui inimesel ei ole tööd. Tavaolukorras töövõimetoetust ei arestiti täitemenetlusseaduse kohaselt aga kui see on võlgniku ainuke sissetulek, mida arestida, siis võtab kohtutäitur töövõimetoetuse ära. Töövõimetoetus ei ole selleks, et lahedalt ära elada, vaid aidata töö leidmisel ja selle hoidmisel.
Ka kiputakse vinguma, et toetus on väike aga see ei peagi aitama inimesel ära elada. Viimasel ajal on üldse enamus inimesi arvamuse, et toetused peaks inimesed kõik vajadused katma.
Sissetulek ja päevamäär
Töövõimetoetuse saamisel on ka teisi tingimusi, näiteks päevamäär väheneb sõltuvalt sissetulekust, mille oled eelmisel kuul saanud. Kui aga juhtub, et saad vähem palka, sest oled viibinud haiguslehel, siis see aitab natuke kompenseerida sissetuleku puudujääki. See on veel üks põhjus, miks mina töövõime hindamist teen, lisaks sellele, et saan Töötukassalt abi ja tuge, vajadusel koolitusi. Seni on mul olnud nendega väga hea koostöö.
Kuidas töövõime avaldust täita?
Leidub inimesi, kes ei oska seda avaldust täita või neil tegelikult pole digiloos piisavalt andmeid viimase kuue kuu kohta, mis otsuse tegemisel arvesse võetakse. Hinnangu annab ikkagi ekspert, kes ei ole Töötukassa töötaja ja tema ei tea taotljeast mitte midagi muud peale selle, mida avaldusel esitatakse. Migreeniga peaks just raskem seda töövõimet hinnata. Probleem on ka selle, et näiteks kui inimesel jalga pole aga seda pole digiloos mainitud viimase kuue kuu jooksul, siis keegi ei hakka inimese eest neid andmeid otsima, mille vanus ulatub kaugemale kui see kuus kuud.
Mina otsin alati epikriisid välja ja lisan need juurde, kus on diagnoos kirjas. Praegu jääb mulle kuu kuu sisse ka külastus töötervishoiu arsti juurde, kuigi lisasin ka selle ise hindamise avaldusele juurde. Tegelikult peaks käima ka erialaspetsialisti juures aga iga kord on neuroloogid mulle halvasti öelnud. Viimane kord tühistati minu tasuline aeg, sest registreerides (helistades telefoni teel) oli e-posti aadress kirjutatud .com asemel .gom. Mulle ei tulnud arvet. Pidin ootama ukse taga kuni viimase visiidini, et neuroloog saaks mulle öelda, et mul pea valutab, sest mul meest ei ole. Ta oli väga uhkse selle üle, et tal on mees ja temal pea ei valuta. Olin just vaadanud, et mu tasuline visiit oleks ikkagi pädeva peavalu spetsialisti juurde aga sain tünga. Noh, nüüd ma võiks talle öelda, et jagas valeravi. Mees tõi veel rohkem peavalu 😀
Lisa ise oma varasemad andmed
Kui inimene ise ei lisa juurde oma andmeid näiteks tal on puuduv jalg, siis võõras inimene arvab, et tal on ikka kõik jalad alles. Lisa kasvõi pilt, et on mingi füüsiline puue jätkuval alles. Ka arvatakse, et kui ühe korra hindamisel oled oma diagnoosi kirja pannud, siis uuel hindamisel seda tegema ei pea – ikka peab. Loomulikult ei arva keegi, et vahepeal on inimesel jalg tagasi kasvanud või ma olen migreenidest priiks saanud. Aga temal endal ei ole kohutust vaadata kaugemale kui kuus kuud, seega kui diagnoos on on varasem tuleb epikiirs digiloost alla laadida ja avaldusele juurde lisada. Ma teen digitaalselt. Muidu tuleks vanemad epikriisid välja printida ja avaldusele lisada.
Avalduses saab muidugi märkida, et liikumine on takistatud ja kasutab abivahendeid aga see ei tähenda, et keegi seda kohe uskuma peab kui tõendeid juures ei ole.
Tükk aega mõtlesin, et kas ma ikka teen selle hindamise aga reaalsus on see, et ma ei tee seda raha pärast ja ilmselgelt on meil peres terviseprobleeme kõigil nii sageli esinenud, et oht töökoht kaotada oli reaalne. Praegu on õnneks asi hetke seal maal, et on olemas teised töövõimalused kui uut lepingut ei sõlmita. Samas tööjõupuudus on nii suur, et pigem mina kui üldse mitte kedagi? Samas ma enda tööga näen ära ka need, kes samuti tervise tõttu töölt puuduvad, et tegelikult ma pole ainus.
Osalise töövõime korral pakub Töötukassa tuge tööandjale, kui ta võtab tööle osalise töövõimega töötaja. Ma hetkel ei teagi, kas mu tööandja üldse kasutab neid toetavaid ja töötajat abistavaid teenuseid.