Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem – iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele.

Perehüvitiste mõiste alla kuuluvad

• riiklikud peretoetused
• vanemahüvitis (alates 01.09.2019 vanemahüvitist ka ei arestita)*
• elatisabi

Kuna peretoetuste teemal kirjutavad mulle ajakirjanikud ja võõrad minu kommentaare sotsiaalmeedias lugedes, siis mõtlesin enda blogis sellel teemal arutelda. Ühes kommentaaris tõin välja, et kuigi olen sünnitanud kolm last ja pean üleval kolme last, siis lasterikka peretoetust ei saa. Sain peretoetust 60+60 eurot, isa saab 60 eurot. See on ka arusaadav, sest laps elab temaga ja Sotsiaalkindulustusameti seisukohast peaks peretoetuse saama see inimene, kellega laps koos elab. Ühesõnaga saavad lapsed kõik võrdselt ja otseselt probleemi ei ole. Aga siis hakkad mõtlema, et miks minu kolm last on vähem väärt kui kellegi teise kolm last? Naisena ma muidugi võtan olukorda teistmoodi, sest ma olen kolm last siia ilma toonud….mehed võivad kolm last kolme naisega ja tahavad ka lasterikka peretoetust.

Üks naine – üks laps, Üks naine- kolm last…

Ka ei rakendu minu puhul lasterikka peretoetuse järk-järguline lõpetamine. Kus perre jääb kaks alla 19-aastast lastetoetust saavat last, on lasterikka pere toetuse suurus 2/3 kogu toetuse suurusest ehk 433,33 eurot. Kui perre jääb üks alla 19-aastane lastetoetust saav laps, on lasterikka pere toetuse suurus 1/3 ehk 216,67 eurot.

Aga võib olla ka juhtunud, et minu olukord on erandliks ja sellega pole arvestatud ning tegelikult peaksin mina saama 2/3 summast ja isa 1/3 summast.

See peretoetuse teema pole minu jaoks probleem olnud aga on üks põhjus, miks see teema mulle veidi korda läheb. Nimelt kui üks laps elab teise vanemaga ja mingil põhjusel pole saanud ülalpidamises osaleda seaduses ettenähtu korras (see ei tähenda, et üldse ei osale), siis saab elatisnõudes jätta sundkorras ülalpeetavad ilma ülalpidamisest. Kui mul esimest korda seoses elatisvõlaga arest määrati, siis peretoetust ma ei saanud.

Täitemenetluse seadustik § 132.  (2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Ühesõnaga kui täidetakse elatisnõuet, siis ei arvestata võlgniku ülalpeetavaga. Mida aga võlgnikele ei räägita on see, et peretoetust ei arestita ning selle saamiseks tuleb kohtutäiturile esitada avaldus kasutuslimiidi tõstmiseks (pool miinimumi pluss peretoetus). Ühesõnaga esialgu jäin ma ilma peretoetustest. Ma kirjutasin küll kohtutäiturile, et tõstaks limiiti, kuna mul on ülalpeetav aga kohtutäitur keeldus ja põhjendas seda sama paragrahviga, kuid jättis täpsustamata, et mul on õigus peretoetusele. 

 

Võlgnikud on jäetud ilma peretoetustest

 

2017 aastal oli miinimumpalk 470 eurot, seega aresti alt jäeti vabaks 235 eurot.

Minu sissetulekut mai 2017 olid vajaduspõhine õppetoetus 135 eurot, osalise töövõimehüvitis 94.32 eurot ja 50 eurot peretoetus. Kokku 279.32, millest kohtutäiturile laekus automaatselt 42.86 eurot. Peretoetusega oleks pidanud aresti alt vaba olema (235+50) 285 eurot. Praegu aga pole selle teadmisega midagi peale hakata ja öeldakse, et lollidelt (eriti kui nad on võlgnikud) tulebki raha ära võtta. Ja sellepärast ma blogin, et võlgnikud teaksid lisaks oma kohustusele ka oma õigusi ja teiseks, et laste heaolu ei kannataks. See, et ma võlanõustajaks õppisin ja oma isikliku kogemust on laiali tutvusringkonnas levinud ja vahel olen kuulnud, kuidas mõnel võlgnikul nahk üle kõrvade tõmmatud olgu tegemist siis elatise või võlgadega.

Kolmandat last saades olin juba targem. Toetused, millele kohtutäitur nõuet pöörata ei saa laekuvad laste arvele. Pank kontrollib, et laste arveldusarvet kasutatakse laste huvides. Kohtutäitur saab pangalt küsida, kas võlgnikul on lapse nimel arveldusarve ja kas seda kasutatakse lapse huvides. Pank sulgeb lapse konto kui seda lapse huvides ei kasutata. SEB näiteks ei võimalda arestitud pangakontoga lastele iseteeninduses pangakaarte teha mujal kui kontoris kohapeal. Ja ka üsna palju teenuseid on takistatud. Ükskord olid mul lapse arvelt püsikorraldused tehtud, et igakuiste kuludega joonel olla ja pangas püsimaksed kõik tühistati ja hoiatati, et nii ei tohi teha.

Kolmanda lapse sündides oli üks kohtutäitur, kes saatis Sotsiaalkindlustusametlile arestimisakti vanemahüvitise arestimiseks kui olin kolmanda lapsega kodune. Kirjutasin siis kohtutäiturile, et nad võiksid ikka seadusega tutvuda, et vanemahüvitist ei arestita enam. Sealne töötaja aga vastas mu kirjale, et võib ikka. Mina saatsin siis kaebuse, millele vastati, et aga me ei arestigi vanemahüvitist. Mis pärast siis arestimisakt saata kui ei arestita?

Varem oli peretoetus ainus raha, millega sain oma last üleval pidada, sest elatisnõude juures teiste ülalpeetavatega ei arvestata. Kui ma oleks praegu samas olukorras, siis mind huvitaks lasterikka peretoetuse saamine ehk rohkem. Aga kuna elatisvõlg on tasutud ja pangakonto aresti juures arvestatakse kolme ülalpeetavaga (jah kolme, sest ma pean üleval kolme last olenemata nende elukohast), siis ma ei näe selleks vajadust. Nii veider on öelda, et elatisvõlg on tasutud 😀 See pole mulle ikka veel päriselt kohale jõudnud.

* § 20. Täitemenetluse seadustiku muutmine
Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „6–8” tekstiosaga „6–7”.