Nõustumine müügitingimustega
Pean postitust alustama sellega, et isikliku kogemuse postituste (mille eest tuleb tasuda) puhul on lugeja nõustunud müügitingimustega, sealjuures ka autoriõigusega. Müügitingimused sätestavad ka postituste refereerimise ja tsiteerimise tingimused. Kahjuks märkasin, et müügitingimusi on juba rikutud ning avaldatud lausa terve blogipostitus teemadel, mida olen maksmüüri taga jaganud. Isegi kui inimene ei avalda minu isikuandmeid rikutakse autoriõigust. Oma arvamust avaldada pole keegi keelanud aga postitusest võetud andmete edastamine on plagiaat, ka pole lubatud sisu jagada kolmandatele isikutele. Kõik arutatud teemad on mõeldud ainult teenuse ostnud inimesele isiklikuks lugemiseks.
Jagan isikliku informatsiooni läbi enda kogemuse ning ei võta vastutust lugeja tehtud finantsotsuste eest. Blogipostitusi lugedes tuleb silmas pidada, et seadused ja regulatsioonid muutuvad aja jooksul. Blogipostitustes esitatud andmed vastavad tõele selle kirjutamise hetkel. Blogipostitused ei ole mõeldud juriidilise nõuandena kellegi konkreetse probleemi lahendamiseks ja ma ei paku sellega professionaalset nõustamist. Professionaalse nõustamisega saamiseks sõlmitakse kliendileping iga nõustamist sooviva kliendiga eraldi.
Postituse regulaarse või ühekordse tellijana on võetud endale kohustused. Minu andmed ja postituse sisu ei ole mõeldud jagamiseks kolmandale osapoolele. Kuna ma tahtsin kaitsa iseennast ja oma õigusi, siis seetõttu sai maksmüür loodud. Need on loodud ainult tellijale isiklikuks lugemiseks. (Ma loodan, et postitus eemaldatakse).
Lepingu rikkumine
Lepingu rikkumiseks nimetatakse kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Lepingupooltel on võimalik lepingus täpsustada, mida peetakse lepingu rikkumiseks ja millised on lepingu rikkumise tagajärjed. Kui niisuguseid kokkuleppeid pole, sätestab kohaldatavad tagajärjed võlaõigusseadus. Kui näiteks eraisikust laenuandja koostatud lepingus puuduvad lepingu rikkumise tagajärjed, tulevad need võlaõigusseadusest. Kohustus tuleb muidugi täita (nt võlg ära maksta).
Näiteks praegu saan võlaõigusseadusest lähtumalt esitada kahjunõude, kuna müügitingimusi on rikutud.
Kui inimene abiellub ja sõlmid abielu(lepingu), siis me ei hakka mõtlema, mis saab siis kui abielu ei toimi. Samamoodi ei mõtle kohustatud poole lepingut sõlmides, et ta kavatseb lepingut rikkuda või hiljem lepingupooled ei saa omavahel suheldud.
Vääramatu jõud
Reeglina ei vastuta võlgnik lepingu rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu (asjaolu, mida võlgnik ei saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks). (Vt VÕS § 103)
Võlgniku vastutusest hoolimata võib võlausaldaja rakendada võlgniku vastu teatud õiguskaitsevahendeid, täpsemalt keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või lepingu üles öelda, samuti alandada hinda. (Vt. VÕS § 105)
Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. (Vt. VÕS § 104).
Võlaõigusseadus määrab ära ka olukorrad, millal kohustatud pool võib keelduda oma kohustuse täitmises. (Vt. VÕS § 110)
Hetkel on tahtlikult rikutud minu seatud müügitingimusi, et saaks minust kirjutada ja mind halvustada. Halvustada, sest julgesin kirjutada vääramatu jõu tõttu tekkinud lepingu rikkumisest, mis viis selleni, et teine lepingupool hakkas kasutama vaimset vägivalda aga mitte õiguskaitse vahendeid. Väidetavalt vihastan inimesi sellega välja, et tean oma kohustusi ja õigusi, mis on kirjas võlaõigusseaduses.
Kuidas lahendatakse lepingulisi vaidlusi?
Iga leping enamasti sisaldab punkti, kuidas lahendatakse lepingu kehtivuse perioodil tekitanud vaidlused. Tavaliselt lahendatakse vaidlused läbirääkimiste teel. Kui on kohustuse täitmisega hiljaks jäädud, tuleb esmalt võtta lepingupartneriga ühendust ning püüda kokkuleppele jõuda, mida edasi teha. Lepingu rikkumise kahtlusest tuleks nii pea kui võimalik teist lepingupoolt teavitada, et muuta võimalikult minimaalseks rikkumisest tekkida võiv kahju ning anda võimalus rikkumine heastada. On täiesti võimalik, et lepingut rikkunud pool hüvitab oma rikkumise tekitatud kahju vabatahtlikult või heastab rikkumise. Kui võlgnik enda kohustusi vabatahtlikult siiski ei täida, tuleb võlausaldajal enda õigused kohtu kaudu maksma panna.
Minu isikliku probleemi korral sai lepingupartneriga ühendust võetud ja teavitatud olukorras. Teine osapool ei olnud huvitatud läbirääkimis pidama. Tänaseks on teema jõudnud sinna, et tema on esitanud makseettepaneku ja mina esitanud vastuväite. Mitte keegi ei pea taluma väljapressimist, sõimu või ebamõistlikust – vahet pole kumma lepingu poolega on tegu.
Ma ei tea, miks on kujunenud arvamus, et ainult kohustatud pool (võlgnik) on lepingut rikkunud kui on näiteks tähtaja ületanud. Võlausaldaja ei saa tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt, kui ta ise põhjustas selle rikkumise. Lepingu rikkumine võib tekkida ka olukorras, kus lepingu teine pool (nt laenuandja) on kohutuse täitmiseks määranud ebamõistliku tähtaja või pole määranud täiendavat tähtaeg kohustuse täitmiseks. Minu puhul ei olnud teine lepingu pool huvitatud läbirääkimistest, ta kasutas õiguskaitse vahenditest erinevaid viise, et kohustatu pool lepingut täidaks nt väljapressimine või ähvardamine. Laenude puhul saab võlausaldaja kasutada õiguskaitse vahendeid kui kohustatud pool ei ole huvitatud või keeldub kohustust täitmas.
What if you are right?
Kunagi kui elatisega seoses (vähendamise asjus) juristi kabineti ukse taga istusin, siis seal oli selline plakat. Mõned nimesed on minu arvamusi, ideid, tegevusi ja muud halvustanud ning kritiseerinud. Nt kui kohtutäitur elatisabi tagasimakseid pidas elatisvõlaks (olin siis veendnud, et tegemis ei ole elatisvõlaga). Isegi jurist kelle poole pöördusin, ütles, et ma ei tea asjast ikka mitte midagi. Seaduses oli kirjas, et tegemist on regressinõudega ja elatisnõue on nõue ülalpidamiskuludest. Kas peab uskuma igaüht, kes teistmoodi arvab ja mõtleb? Või saame oma arvamuse juures millegist lähtuda, nt seadusest. Kohtutäiturite puhul on tulnud korduvalt ette, et näiteks kaebust esitades on selgunud, et jah tõesti menetluse alustamise tasu on valesti määratud ega vasta seaduses olevatele tingimustele.
Kasutatud allikad: