Olen kirjutanud kaks postitust seoses kohtutäituritega. Üks rääkis sellest, miks tulumaksu tagastust arestitakse ja teine selles, millises järjekorras arestimine toimub. Mida aga võlgnik tegema peaks, et kohtutäitur raha ära ei võtaks?

Nõude vabatahtlik täitmine

Kui kohtutäitur esimest korda täitmisteate saadab, siis on võlgnikul 30 päeva vabatahtliku täitmise aega. Täitmisteatest peab olema kirjas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kui võlgnik täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul või sõlmib enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab nõuet kuni selle nõuetekohase täitmiseni maksegraafiku kohaselt.

Täitmisteade ei tähenda, et kohtutäitur koheselt arestib vara ja pangaarve. Täitmisteade tegelikult võimaldab 30 päeva jooksul võlgnikul enda rahaasjad korda saada ja üle vaadata enda võimalused nõude tasumiseks. Vabatahtlik täitmise aeg võib olla ka pikem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva.

Huvitav on märkida, et omal ajal ma ei teadnud vabatahtliku täitmise tähtajast suurt midagi. Võlgnik tunneb emotsionaalselt ennast väga rusutuna. Ja kui pöörduda abi saamiseks kellegi poole ning ta selle käigus ei räägi lahti kõiki võimalusi võlgnevusega tegelemiseks, siis võlad kasvavad. Kindlasti oleksin saanud enne elatisvõla tekkimist enda rahaasjadega palju paremini toime tulla kui ma oleksin teadnud kõiki võimalusi, mis võlgnikel on. Kohati ma tunnen, et mind jäeti võlgnikuna tahtlikult teadmatusse enda tegelikest võimalustest.

Lapse perioodilise elatisnõude puhul ei või vabatahtliku täitmise tähtaeg olla pikem kui kümme päeva.

Seega tasub abi otsida kohe kui kohtutäitur on täitmisteate kätte toimetanud seaduses sätestatud korras. Lisan lause teise poole juurde, sest on olukordi, kus võlgnikule on täitmisteade valesti kätte toimetatud ning ta on ilma jäetud vabatahtliku täitmise ajas. Sellisel juhul võib summa olla ka suurem.

Täitetoimingu edasilükkamine, täitemenetluse peatamine ja lõpetamine

Teema, millest enamik võlgnike üldse ei tea on näiteks täitetoimingu edasilükkamine, täitemenetluse peatamine ja lõpetamine.

Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada (nõue on nt aegunud), kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. 

Kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel või täitemenetluse läbiviija vahetumisel.

Kohtutäitur peatab täitemenetluse:

1) sissenõudja avalduse alusel;
2) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada;
3) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt võib täitetoimingu teha või täitemenetlust jätkata üksnes tagatise vastu;
4) kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine;
5) võlgniku piiratult teovõimeliseks muutumisel kuni talle eestkostja määramiseni;
6) võlgniku abikaasa või otseses ülenevas või alanevas liinis sugulase või õe või venna surma puhul – avalduse alusel surmapäevast alates 30 päevaks;
7) kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda;
71) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi tunnustamise mõju on päritoluriigis peatatud;
8) muul seaduses sätestatud alusel.

Kohtutäitur võib täitemenetluse peatada:

1) kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul; (peab selle siis kaebusesse ka kirja panema, et seni peatatakse)
2) võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul;
3) võlgniku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise puhul;
4) muul seaduses sätestatud alusel.

Avaldus mittearestitava sissetuleku vabastamiseks

Avaldus kontole kantava sissetuleku aresti alt vabastamiseks. Võlgnik palub vabastada aresti alt arvelduskontole laekunud sissetuleku täitemenetluse seadustiku § 131, 132 ja 133 märgitud tingimustel ja ulatuses. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei on olnud minu teda esimene kohtutäitur, kellel on avalduste esitamiseks väga mugav veebilahendus. Tänu talle õppisin võlgnikuna iseseisvalt, kuidas õigesti kohtutäiturile avaldust saata, et minu sissetulekut ei arvestitaks. Mitte kuskil mujal ei olnud viis aastat tagasi võlgniku jaoks sellist infot saada, mis just võlgniku tema olukorras aitaks. Oksana oli ka üks minu koolitajatest. Sain talle isiklikult tänusõnad kodulehe eest edasi öelda.

Kui võlgnikul sissetulekut ei ole aga ta saab ühekordse summa. Näiteks tulumaksutagastus. Saa esitada avalduse mittearestitava summa vabastamiseks. Ütlen ausalt, et isegi praegu mul lähevad need avaldused segamini, sest ühekordset summat sageli nimetatakse ka sissetulekuks. Siis võib võlgnik oma kohtutäiturilt hoopis vale asja küsida.

Näiteks kui võlgnikul ei ole sissetulekut aga ta saab mingi ühekordse summa, siis tal tuleb  esitada avaldus summa vabastamiseks. Summat saab vabastada määratud kasutuslimiidi ulatuses, kas siis osaliselt või täielikult. Kasutuslimiidi saab siis kui kohtutäiturile on esitatud vara nimekiri ja ülalpeetavate arv. Ka need ülalpeetavad, kes elavad eraldi!

Maksegraafik

Võlgnik saab esitada kas sissenõudjale otse või kohtutäiturile maksegraafiku. Siinkohal peab võlgnikul olema sissetulek, mis võimaldab tal igapäevaste kuludega toime tulla ja tasuda osade kaupa võlanõuet. Ääretult oluline on hinnata oma maksevõimet. Maksgraafik kinnitatakse siis kui võlgnik on pakutud summaga juba tasumist alustanud. Tegevused ja lisatud dokumendid pevad veennma sissenõudjat (mitte kohtutäiturit), et võlgnik on võimeline maksegraafikut täitma.

Maksegraafiku taotlemise eelduseks vabatahtlike osamaksete sooritamine kohtutäituri ametialasele kontole endale jõukohases summas. Vabatahtlike maksete tasumisel on suurem eeldus jõuda sissenõudjaga kokkuleppele maksegraafiku sõlmise osas.

Maksegraafiku kokkuleppe saavutamine võimaldab võlgnikul elada tavapärast elu, kus võlgnik maksab igakuiselt kokkuleppe kohaselt võlgnevust ning tema pangakonto, töötasu ja muud sissetulekud on kokkuleppe korrektse täitmise korral aresti alt vabad. Juhin ka tähelepanu asjaolule, et kui täitedokumendis on ettenähtud viivis, siis mida kiiremini saab võlgnevus tasutud, seda väiksem on põhivõlgnevusele lisanduva viivise summa.

Näide maksegraafikust leidub samuti juba mainitud veebilehel.

Elatisvõla tasumine

Võlgnikul leidub võimalusi enda rahaasjad korda saada. Elatisvõlaga on muidugi keerulisem, sest sissenõudjaga enamasti ei saa kokkuleppele ja ülalpeetavatega ei arvestata. Kuna olen ise sissenõudja kahes elatise asjas, siis ma olen pigem vastutulelik olnud. Pärast enda kogemust elatisvõlaga ma tean, et muidu võlg ei saa tasutud.  Kõik takistused elatisvõlas pigem vähendavad võimalust võlgnikul sissetulekut teenida ja ülalpidamises osaleda. Kuna minu eesmärk on, et lapse teise biolooglise vanema osalemine ülalpidamises, siis ma ei saa keelduda maksegraafikust. Elatisvõla korral eeldab maksegraafik jooksva ülalpidamise tasumist ja võlanõude tasumist osade kaupa. Ilmselgelt mõlemad osapooled võidavad selles olukorras kui elatisvõlgnik soovib sõlmida maksegraafiku. Paraku ei taha üks vanem teise reaalset majandusliku olukorda arvesse võtta, ammugi mingit vääramatut jõudu (koroona pandeemia, koondamine, töötus, madal haridus, vähesed töövõimalused ja tervis).