Kui võlgniku osas on alustatud täitemenetlus, siis tema vara arestitakse täitemenetluse seaduse kohaselt. Kohtutäitur saadab võlgnikule arestimise akti ja vara nimekirja blanketi. Võlgnik on kohustatud kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi. Kolmanda isiku teabe andmise kohustus on ka sularahatehingu puhul, näiteks võlgnik tahab oma töötasu saada sularahas/ mustalt.

Mis juhtub kui võlgnik ei saada kohtutäiturile vara nimekirja?

Kohtutäitur arestib kõik pangakontod ja võtab ära seal oleva jäägi. Võlgnikud sageli imestavad, miks nende pangakontod on täiesti tühjaks tehtud ega mõista, et kohtutäitur ei tea, mis vara ja sissetulekud võlgnikul on. Kui vara nimekirja ei esitata siis saab eeldada, et võlgnikul on muud vara, mida ta soovib varjata ega ole huvitatud enda nõuete tasumisest. Sageli tehakse asju tagantjärgi siis kui arvelt tühjus vastu vaatab, et nõuda kasutuslimiiti ja/või laste ülalpidamise osa jne.

Vara nimekiri

Kohtutäiturit tuleb teavitada oma töökoht ja sissetuleku suurus (olemasolul tuleb märkida ka mitteametlikute sissetulekute allikaid), nõudeõigused (näiteks kolmandatele isikutele antud laenud, saamata jäänud töötasu nõuded jms, muuhulgas tuleb märkida kohustatud isiku andmed, nõudeõiguse suurus ja nõudeõiguse alus. nt. võib lugeda saamata jäänud elatisvõlga nõudeõiguseks ), kinnisvara (koos selle väärtusega), vallasvara (näiteks sõidukid, laevad) ja selle asukoht, registreerimisele mitte kuuluv vallasvara (näiteks arvutid, printerid, telefonid, televiisorid, kodukino- ja muusikakeskused, kodumasinad, köögitehnika, foto- ja videokaamerad, mängukonsoolid jms) ja selle asukoht, aktsiad ja väärtpaberid, osalus äriühingutes ja kohustused (näiteks laenud, kohustused, maksuvõlad jms).

Lisaks tuleb esitada vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse §117 tähenduses ja  vara, mida võlgnik on viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud.

Kui sissenõude pööramine võlgniku sissetulekutele, kontodele ei ole viinud sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele on kohtutäitur kohustatud tuginedes täitemenetluse seadustiku § 8  pöörama sissenõude võlgniku muule varale ja varalistele õigustele. 

Sissenõude pööramise järjekord

TMS § 198. Sissenõude pööramise järjekord
(1) Sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras:
1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele;
2) ülejäänud vallasvarale;
3) kinnisvarale.

(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissenõude pööramise järjekorda, pööratakse sissenõue viimasena võlgniku osale ühises varas.

Probleemide vältimiseks on mõistlik esitada vara nimekiri esimesel võimalusel.