Kui inimesel on puhasväärtus positiivne, ütleme 25000€ ning ta kulutab 1000€ kuus, siis tema rikkus aastates on 25000/1000=25 kuud ehk natuke üle kahe aasta. See tähendab et kui tal pole muud sissetulekut, siis ta kulutaks oma neto väärtuse kahe aastaga ära. Teisisõnu, samas tempos kulutades jõuaks tema puhasväärtus kahe aastaga nulli.
Kui sinu puhasväärtus on negatiivne ja tahad sarnast arvutust teha, siis pead arvutama, mitme aasta pärast jõuaks sinu puhasväärtus nulli (kui maksad oma võlad samas tempos edasi ja uusi võlgnevusi ei teki). Selleks pead arvutama, kui palju on sinu võlgnevused viimase aasta jooksul vähenenud. Ütleme, aasta tagasi oli puhasväärtus (pakun huupi) -28000€, nüüd on see -25500€, järelikult oled aastaga ära maksnud 2500€. Mitme aasta pärast jõuab puhasväärtus nulli kui samas tempos jätkad? 25500€/2500€ = 10 aasta pärast, ehk “rikkus” on -10 aastat.
Kui tahad iseenda vastu aus olla, siis tee see arvutus õigete numbritega läbi.
Olen kasutanud Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpikus” olevat arvutuskäiku puhasväärtuse ja rikkuse arvutamisel. Puhasväärtuse saab kui lahutada varadest kohustused (ka võlad). Puhasväärtus/igakuiste kuludega/12=rikkus aastates. Praegu jõuab minu puhasväärtus nulli 1,5 aastaga. Olen endaga väga aus olnud seda arvutuskäiku tehes.
See arvutuskäik kehtib positiivse puhasväärtuse puhul. Kui puhasväärtus on negatiivne, siis ta sellisel kujul enam ei kehti.
Kas sa tahad öelda, et mida suuremad on igakuised kulud, seda kiiremini jõuab puhasväärtus nulli? Ehk mida rohkem sa kulutad, seda kiiremini saad võlavabaks??! Ei tundu ju loogiline!
Sissetulekust (varadest) läheb alati midagi kohustuste katteks igakuiselt. Kohustused vähenevad igakuiselt.
Mida suuremad on varad, mida rohkem panustad kohustuste vähendamisse, siis seda kiiremini jõuab tõesti puhasväärtus nulli. Või mida sa oma varadega teed? Ainult kulutad ja jätad kohustused maksmata?
Annan sulle lihtsa ülesande, õpetaja ja võlanõustajana peaksid sellega kergesti hakkama saama.
Ütleme, et meil on 3 võlgnikku. Igaühel on puhasväärtus -15000€. Igaüks kulutab 1500€ kuus.
Võlgnik nr 1 teenib 1000€ kuus.
Võlgnik nr 2 teenib 2000€ kuus.
Võlgnik nr 3 teenib 3000€ kuus.
Küsimused:
1) kui kiiresti jõuab võlgniku nr 1, nr 2 ja nr 3 puhasväärtus nulli?
2) mis on võlgniku nr 1, nr 2 ja nr 3 puhasväärtus 10 kuu pärast?
Selle järgi ei saa Roosaare arvustuskäiku teha. Arvesse tuleks võtta igakuised kulud ja kõik varad, mitte ainult palgatulu. Ka osa sissetulekust läheb kohustuste katmiseks ja seda pole sa välja toonud.
Igakuised kulud on neil kõigil 1500€, see on ülesandes täitsa olemas (kõik, mis üle jääb, läheb kohustuste katmiseks). Lihtsuse mõttes arvestame, et muid varasid ei ole ja ainuke sissetulek on palgatulu.
Sa ei pea siin kindlasti Roosaare arvutuskäiku kasutama, see on põhikooli matemaatika.
Lihtne talupojaloogika, mis ei tea mitte midagi Roosaare valemist, ütleb järgmist. Aga kui siin mingid vigurid ka mängus on, siis ilmselt on valed vastused…
1) nr. 1 ei jõua kunagi nulli, nr. 2 jõuab 30 kuuga ja nr. 3 jõuab 10 kuuga
2) nr. 1 on 10 kuu pärast -20000, nr. 2 -10000 ja kolmas on siis nullis
Esimene ei jõuaks nulli, sest kulud on suuremad kui tulud.
Ja kohustusi ei ole kirja pandud, ainult puhasväärtust.
Varad: 1000 eurot
Kulud: 1500 eurot
Puhasväärtus -15000
Rikkus aatates-15000/1500/12= -0.8 aastat
Sain, et 12 kuuga oleks puhasväärtus -21000 eurot. 500 eurot jääb iga kuu puudu.
Negatiivne rikkus näitab, et tuleb sissetulekuid kasvatada.
Andsid selle ülesande sellepärast, et püüdsid mulle selgeks teha nagu ma ei teaks enda varasid ja kohustusi ning kahtlesid minu arvutuskäigus. Arvutuskäik oli õige.
Kui inimesel on puhasväärtus positiivne, ütleme 25000€ ning ta kulutab 1000€ kuus, siis tema rikkus aastates on 25000/1000=25 kuud ehk natuke üle kahe aasta. See tähendab et kui tal pole muud sissetulekut, siis ta kulutaks oma neto väärtuse kahe aastaga ära. Teisisõnu, samas tempos kulutades jõuaks tema puhasväärtus kahe aastaga nulli.
Arvad, et kui rikkus on negatiivne, et siis peaks samal moel edasi kulutama, et plussi jõuda? Ilmselgelt ei ole see loogiline. Aga mina pole sellist valeväidet esitanud.
Kui ma enne ütlesin, et minu puhasväärtus jõuab nulli 1,5 aastaga, siis pidasin silmas just seda, et varasid tuleb kasvatada ja kohustusi vähendada. Negatiivne rikkus tähendab, et inimene peab midagi veel ära tegema, et rikkust kasvatada. Pean -1,5 aasta juures jätkama sissetuleku suurendamist, varade kasvatamist ja kohustuste vähendamist. Ainult sellisel juhul saab 1,5 aastaga ka puhasväärtus nulli minna. Rikkuse arvutamine annab aimu käesoleva hetke rahalisest seisust. Negatiivne rikkus näitab, et inimene ei saa jätakata samal moel sissetulekut teenimist, vaid midagi peab muutuma.
Tõin välja enda rikkuse aastates ja selle, kuidas see on arvutatud. Ka ütlesin, et minu puhastväärtus jõuab 1,5 aastaga nulli. See on kõik, mis ma antud teema kohta kirja panin. Pole vaja mulle sõnu suhu panna ja teha oletusi minu mõtlemise kohta, et halvustada minu tööd õpetaja või võlanõustajana.
Ma ei kahtle selles, et sa tead oma varasid, sissetulekuid ja kohustusi. Aga sinu arvutuskäik paneb tõepoolest kahtlema. Kui sul on praegune puhasväärtus -25500€, siis selleks, et 1.5 aasta pärast nulli jõuda, pead sa maksma kohtutäiturile IGA KUU üle 1400€. 25500/18=1416€.
Julgen arvata, et see ei ole sinu PRAEGUNE reaalsus.
Muidugi tohib (ja peabki) unistama, muidugi võib seada endale ambitsioonikaid eesmärke. Aga kõigepealt peab siiski reaalsusele otsa vaatama. Ning seda sa ei taha või ei julge teha.
Sa vaatad seda puhasväärtuse teemat nagu keegi, kes elab palgapäevast palgapäevani. Miks sa arvad, et keegi peaks võlgade vähendamiseks 1400 eurot igakuiselt kohtutäiturile tasuma, et puhasväärtus nulli jõuaks?
Tead, kirjuta mulle, lepime kohtumise kokku. Võin sulle isiklikult oma asjad ette näidata. Oma varad, eelarve, kohustused ja saad üle arvutada mu puhasväärtuse ning vaadata üle, kas mu eesmärgid on reaalsed. Kas need ikka vastavad SMART kriteeriumitele – specific, measurable, achievable, relevant ja timely?
Seni olen kõik eesmärgid saavutanud. Elatisvõla kohta öeldi mulle, et ma ei saa seda makstud aga sain. Kui ma alustasin ei olnud mul mingeid vahendeid. Vaata kasvõi mu 2017 aasta eelarvet, kas sellega oleks mingeid võlgu saanud vähendada?
Julgusest ei peaks rääkima need, kes anonüümselt arvamust avaldavad.
Tead, mulle täitsa meeldib inimestega rahaasju arutada, ja seda ka täitsa avalikult. Sõbrad-tuttavad ikka vahel tulevad nõu küsima finantsteemadel, sest teavad, kui suurest vaesusest ma välja tulin ja minu teekond inspireerib neid.
Aga ma näen päriselt ka esimest korda inimest, kes justkui kutsub lugejaid kommentaarides oma arvamust avaldama, AGA samas sind absoluutselt ei huvita nende arvamus. Lugesin kõik sinu postitused läbi ja mul on üsna detailne ettekujutus olemas sinu rahaasjadest. Täitsa siiralt tahtsin pakkuda sulle kõrvalist vaadet. Aga noh, sa ei taha absoluutselt kaasa mõelda, ainult sinu arvamus on õige.
Oma arvamust avaldama on jah kõik on oodatud aga mitte halvustama või kritiseerima mind.
Sa lugesid praegu kättesaadavad postitused läbi, millest viimati kirjutasin 2017 aasta eelarvest. Jah, ma olen ka väga veendnud, et sul on detailne ettekujutus. Kas sa seda ka tead, et mul on näiteks kinnisvara. Ilmselt mitte, seega ei, sul pole mingit detailset ettekujutust mu olemasolevatest rahaasjadest.
Tohoh, nüüd läheb põnevaks. Alles sa raiusid, et võlgnikul ei tohi varasid olla, isegi mitte paarikümmend euri sukasääres, rääkimata kinnisvarast. Aga nüüd siis selline lugu…
Ma olen võlgnik ainult eraisikuna. Jah, võlgnikul ei tohi olla varasid.
Pidi ju minust kõike teadma?
Järelikult peaksid teadma ka mu kinnisvarast.
See pole midagi ebaseadusliku. Kinnisvara ei pea omama, et selle müügi korral kasusaaja olla.
Kui sa ei oma seda kinnisvara, vaid sul on õigus kinnisvara müügist saadud tulule, siis ei saa ju öelda, et sul on kinnisvara.
Kui inimene ostab endale kodulaenuga korteri, siis kellel on kinnisvara, inimesel või pangal? Muidugi inimesel. Kuna kodulaenuga ostu puhul seatakse hüpoteek panga kasuks, siis pangal on teatud õigused seoses selle kinnisvaraga. Aga ei saa öelda, et pangal on kodulaenuvõtja kinnisvara.
Kui inimene ostab endale kodulaenuga korteri, siis kellel on kinnisvara, inimesel või pangal? Muidugi inimesel. Kuna kodulaenuga ostu puhul seatakse hüpoteek panga kasuks, siis pangal on teatud õigused seoses selle kinnisvaraga. Aga ei saa öelda, et pangal on kodulaenuvõtja kinnisvara.
Ma ei saa aru, kuidas see minusse puutub?
Mu kinnisvara tuleneb pärimisseadusest ja kirjalikust kokkuleppest. See ei pea täna mulle kuuluma.
Ma proovisin sulle selle näitega selgeks teha, et kui isikul A (kes võib olla nii eraisik kui ka juriidiline isik, nt pank) on teatud õigused seoses isiku B kinnisvaraga, siis isik A ei saa öelda, et tal on kinnisvara. Sina ei saa öelda, et sul on kinnisvara, seni kuni sinu nime pole kantud kinnistusraamatusse.
Ma ei taha sind kahtlustada selles, et sa kellegi surma ootad, aga ma ausalt ei saa aru, kuidas see kinnisvara (mida sa ei oma) peaks sul aitama võlad ära maksta 1.5 aasta jooksul.
Peaksid sissetuleku loomisest enda silmaringi laiendama ja muutma uskumusi rahast. Loe näiteks Ühe minuti miljonäri või osale https://www.starfishacademy.ee/ koolitustel.
On ilmselge, et mina mõtlen teistmoodi. Ka ei pea puhasväärtuse nulli jõudmiseks olema kõik kohustused tasutud.
Tänan soovituste eest, ma täiendan ennast pidevalt selles valdkonnas. Mul on lisaks korralikule aktiivsele sissetulekule ka passiivne sissetulek (üüritulu, dividendid, võlakirjaintressid). II ja III sammas ka alles ja tempokalt kasvamas. Hakkan nüüd vaikselt liitintressi mõju ka tundma, nii et portfell kasvab järjest kiiremini. Ma ei ole keegi, kes elab palgapäevast palgapaevani (kuigi palgatulu on ka oluline).
Kas sa tead, kui suur oli minu sissetulek 9 aastat tagasi? 75 eurot kuus (õppetoetus ja lapsetoetus), sest vanemahüvitis sai läbi ja tööle ma ei jõudnud kooli ja väikelapse kõrvalt veel minna. Praegu on sissetulek mitukümmend korda suurem. Tookord oli minu varaks vaid mõnesajaeurine meelerahufond. Nüüd on varad umbes 100 korda suuremad (ikka plussmärgiga). Ma pole saanud lotovõitu ega pärandust, kõik on ikka oma töö ja vaevaga teenitud. Nii et ei, ma ei mõtle teistmoodi.
Aga kas sa tead, mis on kõige suurem erinevus meie mõtteviiside vahel? Miks on minu puhasväärtus viiekohaline number pluss-märgiga, sinul aga viiekohaline miinus-märgiga? Mina oskan teha vahet reaalsusel ja eesmärkidel/unistustel, aga sina ei oska.
Räägid kogu aeg vajaduspõhistest kuludest, aga sa ei tee vahet, mis on vajadused ja mis on soovid (needs vs wants). 600€ üürikorter ei ole vajadus (ei, odavamad üürikorterid Sakus ei ole kõik ahiküttega!). Autokool ei ole vajadus. Reisimine ei ole vajadus. Maksta hiigelsummasid panga teenustasudeks ei ole vajadus (oma eelmises blogis küsisid nõu ja sulle anti hulga soovitusi, kuidas pangatasudelt kokku hoida, aga sa pole neid kuulda võtnud). Jne jne.
Nii palju ma mõtlen tõesti teistmoodi, et kui mul on rasked ajad, siis ma olen nõus AJUTISELT väga tagasihoidlikult elama, piltlikult öeldes peldikus elama ja kartulikoori sööma. Sellest on kasu kahel põhjusel – esiteks niigi raske olukord ei lähe veel hullemaks ja teiseks annab see alateadvusele signaali, et midagi on vaja muuta. Aga mis signaali sa oma alateadvusele annad, kui elad juba praegu mõnusas avaras kodus, juba praegu reisid, juba praegu saad juhiload ja hakkad autoga sõitma? Sa annad signaali, et midagi pole vaja muuta, kõik on niigi hästi. Loomulikult võib ennast vahel premeerida ja väikseid rõõme lubada endale ja lastele, aga see ei tohi kujuneda elustiiliks.
Sa räägid AASTAID juba oma ettevõtlustulust, passiivsest tulust jne. Aga reaalsus on see, et sinu ettevõttel pole niigi palju tulu, et kodulehe ülalpidamise kulud kinni maksta (maksad need kulud eraisikuna). Ja tead mis? Su ettevõttel ei hakkagi paremini minema kui alateadvuse meelest on elu niigi mõnus! Alateadvus lihtsalt ei anna energiat selle jaoks.
Nii palju rahatarkust sulle minu poolt. See on sinu elu, sinu raha, sinu võlad – ja sinu otsus, mida nendega peale hakata. Aga ära imesta, miks su rahaasjad kogu aeg ülesmäge ei lähe. Ja miks kahe või isegi viie aasta pärast sa ei ole ikka veel võlavaba, sul on ikka veel konto arestitud ja sa ei saa kunagi kindel olla, kas sul jätkub järgmistel kuudel raha, et üüri maksta.
Kuidas su puhasväärtus peaks nulli jõudma, kui sa reaalselt ei maksa iga kuu 1400 eurot kohtutäiturile? Sa reaalselt oled võlgu ja nagu see väga lihtne matemaatika, et kui tahad nulli jõuda, siis pead ikka oma võlad ära maksma.Elatisvõlast sa said ju ka vabaks ainult tänu sellele, et võtsid II samba raha välja, mitte et sa oleks meeletult oma tulusid kasvatanud.
Ja kuidas see raha sinna II või III sambasse sai?
Ja ma maksin ära lisaks elatisvõlale ka elatisabi tagasimaksed.
Sealjuures ka teisi võlgneusi vähendanud.
Loomulikult tuleb tegeleda võlgade tasumisega ja seda olengi teinud. Tuleb kastist välja mõelda ning leida võimalusi võlgade vähendamiseks.
Pealegi tuleb mõelda mitte ainult tänasele ja homsele päevale, vaid ka pikemaajaliselt.
Eesmärk ei ole ainult, et võlad ära maksta, vaid kujundada uued harjumused. Ja tagada seda, et uuesti võlgnevus ei tekiks.
Kui inimesel on puhasväärtus positiivne, ütleme 25000€ ning ta kulutab 1000€ kuus, siis tema rikkus aastates on 25000/1000=25 kuud ehk natuke üle kahe aasta. See tähendab et kui tal pole muud sissetulekut, siis ta kulutaks oma neto väärtuse kahe aastaga ära. Teisisõnu, samas tempos kulutades jõuaks tema puhasväärtus kahe aastaga nulli.
Kui sinu puhasväärtus on negatiivne ja tahad sarnast arvutust teha, siis pead arvutama, mitme aasta pärast jõuaks sinu puhasväärtus nulli (kui maksad oma võlad samas tempos edasi ja uusi võlgnevusi ei teki). Selleks pead arvutama, kui palju on sinu võlgnevused viimase aasta jooksul vähenenud. Ütleme, aasta tagasi oli puhasväärtus (pakun huupi) -28000€, nüüd on see -25500€, järelikult oled aastaga ära maksnud 2500€. Mitme aasta pärast jõuab puhasväärtus nulli kui samas tempos jätkad? 25500€/2500€ = 10 aasta pärast, ehk “rikkus” on -10 aastat.
Kui tahad iseenda vastu aus olla, siis tee see arvutus õigete numbritega läbi.
Olen kasutanud Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpikus” olevat arvutuskäiku puhasväärtuse ja rikkuse arvutamisel. Puhasväärtuse saab kui lahutada varadest kohustused (ka võlad). Puhasväärtus/igakuiste kuludega/12=rikkus aastates. Praegu jõuab minu puhasväärtus nulli 1,5 aastaga. Olen endaga väga aus olnud seda arvutuskäiku tehes.
See arvutuskäik kehtib positiivse puhasväärtuse puhul. Kui puhasväärtus on negatiivne, siis ta sellisel kujul enam ei kehti.
Kas sa tahad öelda, et mida suuremad on igakuised kulud, seda kiiremini jõuab puhasväärtus nulli? Ehk mida rohkem sa kulutad, seda kiiremini saad võlavabaks??! Ei tundu ju loogiline!
Sissetulekust (varadest) läheb alati midagi kohustuste katteks igakuiselt. Kohustused vähenevad igakuiselt.
Mida suuremad on varad, mida rohkem panustad kohustuste vähendamisse, siis seda kiiremini jõuab tõesti puhasväärtus nulli. Või mida sa oma varadega teed? Ainult kulutad ja jätad kohustused maksmata?
Annan sulle lihtsa ülesande, õpetaja ja võlanõustajana peaksid sellega kergesti hakkama saama.
Ütleme, et meil on 3 võlgnikku. Igaühel on puhasväärtus -15000€. Igaüks kulutab 1500€ kuus.
Võlgnik nr 1 teenib 1000€ kuus.
Võlgnik nr 2 teenib 2000€ kuus.
Võlgnik nr 3 teenib 3000€ kuus.
Küsimused:
1) kui kiiresti jõuab võlgniku nr 1, nr 2 ja nr 3 puhasväärtus nulli?
2) mis on võlgniku nr 1, nr 2 ja nr 3 puhasväärtus 10 kuu pärast?
Selle järgi ei saa Roosaare arvustuskäiku teha. Arvesse tuleks võtta igakuised kulud ja kõik varad, mitte ainult palgatulu. Ka osa sissetulekust läheb kohustuste katmiseks ja seda pole sa välja toonud.
Igakuised kulud on neil kõigil 1500€, see on ülesandes täitsa olemas (kõik, mis üle jääb, läheb kohustuste katmiseks). Lihtsuse mõttes arvestame, et muid varasid ei ole ja ainuke sissetulek on palgatulu.
Sa ei pea siin kindlasti Roosaare arvutuskäiku kasutama, see on põhikooli matemaatika.
Lihtne talupojaloogika, mis ei tea mitte midagi Roosaare valemist, ütleb järgmist. Aga kui siin mingid vigurid ka mängus on, siis ilmselt on valed vastused…
1) nr. 1 ei jõua kunagi nulli, nr. 2 jõuab 30 kuuga ja nr. 3 jõuab 10 kuuga
2) nr. 1 on 10 kuu pärast -20000, nr. 2 -10000 ja kolmas on siis nullis
Esimene ei jõuaks nulli, sest kulud on suuremad kui tulud.
Ja kohustusi ei ole kirja pandud, ainult puhasväärtust.
Varad: 1000 eurot
Kulud: 1500 eurot
Puhasväärtus -15000
Rikkus aatates-15000/1500/12= -0.8 aastat
Sain, et 12 kuuga oleks puhasväärtus -21000 eurot. 500 eurot jääb iga kuu puudu.
Negatiivne rikkus näitab, et tuleb sissetulekuid kasvatada.
Täpselt nii ongi! Talupojaloogikast ongi siin kõvasti rohkem kasu, kui Roosaare valemist 🙂.
Andsid selle ülesande sellepärast, et püüdsid mulle selgeks teha nagu ma ei teaks enda varasid ja kohustusi ning kahtlesid minu arvutuskäigus. Arvutuskäik oli õige.
Arvad, et kui rikkus on negatiivne, et siis peaks samal moel edasi kulutama, et plussi jõuda? Ilmselgelt ei ole see loogiline. Aga mina pole sellist valeväidet esitanud.
Kui ma enne ütlesin, et minu puhasväärtus jõuab nulli 1,5 aastaga, siis pidasin silmas just seda, et varasid tuleb kasvatada ja kohustusi vähendada. Negatiivne rikkus tähendab, et inimene peab midagi veel ära tegema, et rikkust kasvatada. Pean -1,5 aasta juures jätkama sissetuleku suurendamist, varade kasvatamist ja kohustuste vähendamist. Ainult sellisel juhul saab 1,5 aastaga ka puhasväärtus nulli minna. Rikkuse arvutamine annab aimu käesoleva hetke rahalisest seisust. Negatiivne rikkus näitab, et inimene ei saa jätakata samal moel sissetulekut teenimist, vaid midagi peab muutuma.
Tõin välja enda rikkuse aastates ja selle, kuidas see on arvutatud. Ka ütlesin, et minu puhastväärtus jõuab 1,5 aastaga nulli. See on kõik, mis ma antud teema kohta kirja panin. Pole vaja mulle sõnu suhu panna ja teha oletusi minu mõtlemise kohta, et halvustada minu tööd õpetaja või võlanõustajana.
Ma ei kahtle selles, et sa tead oma varasid, sissetulekuid ja kohustusi. Aga sinu arvutuskäik paneb tõepoolest kahtlema. Kui sul on praegune puhasväärtus -25500€, siis selleks, et 1.5 aasta pärast nulli jõuda, pead sa maksma kohtutäiturile IGA KUU üle 1400€. 25500/18=1416€.
Julgen arvata, et see ei ole sinu PRAEGUNE reaalsus.
Muidugi tohib (ja peabki) unistama, muidugi võib seada endale ambitsioonikaid eesmärke. Aga kõigepealt peab siiski reaalsusele otsa vaatama. Ning seda sa ei taha või ei julge teha.
Sa vaatad seda puhasväärtuse teemat nagu keegi, kes elab palgapäevast palgapäevani. Miks sa arvad, et keegi peaks võlgade vähendamiseks 1400 eurot igakuiselt kohtutäiturile tasuma, et puhasväärtus nulli jõuaks?
Tead, kirjuta mulle, lepime kohtumise kokku. Võin sulle isiklikult oma asjad ette näidata. Oma varad, eelarve, kohustused ja saad üle arvutada mu puhasväärtuse ning vaadata üle, kas mu eesmärgid on reaalsed. Kas need ikka vastavad SMART kriteeriumitele – specific, measurable, achievable, relevant ja timely?
Seni olen kõik eesmärgid saavutanud. Elatisvõla kohta öeldi mulle, et ma ei saa seda makstud aga sain. Kui ma alustasin ei olnud mul mingeid vahendeid. Vaata kasvõi mu 2017 aasta eelarvet, kas sellega oleks mingeid võlgu saanud vähendada?
Julgusest ei peaks rääkima need, kes anonüümselt arvamust avaldavad.
Tead, mulle täitsa meeldib inimestega rahaasju arutada, ja seda ka täitsa avalikult. Sõbrad-tuttavad ikka vahel tulevad nõu küsima finantsteemadel, sest teavad, kui suurest vaesusest ma välja tulin ja minu teekond inspireerib neid.
Aga ma näen päriselt ka esimest korda inimest, kes justkui kutsub lugejaid kommentaarides oma arvamust avaldama, AGA samas sind absoluutselt ei huvita nende arvamus. Lugesin kõik sinu postitused läbi ja mul on üsna detailne ettekujutus olemas sinu rahaasjadest. Täitsa siiralt tahtsin pakkuda sulle kõrvalist vaadet. Aga noh, sa ei taha absoluutselt kaasa mõelda, ainult sinu arvamus on õige.
Oma arvamust avaldama on jah kõik on oodatud aga mitte halvustama või kritiseerima mind.
Sa lugesid praegu kättesaadavad postitused läbi, millest viimati kirjutasin 2017 aasta eelarvest. Jah, ma olen ka väga veendnud, et sul on detailne ettekujutus. Kas sa seda ka tead, et mul on näiteks kinnisvara. Ilmselt mitte, seega ei, sul pole mingit detailset ettekujutust mu olemasolevatest rahaasjadest.
Tohoh, nüüd läheb põnevaks. Alles sa raiusid, et võlgnikul ei tohi varasid olla, isegi mitte paarikümmend euri sukasääres, rääkimata kinnisvarast. Aga nüüd siis selline lugu…
Ma olen võlgnik ainult eraisikuna. Jah, võlgnikul ei tohi olla varasid.
Pidi ju minust kõike teadma?
Järelikult peaksid teadma ka mu kinnisvarast.
See pole midagi ebaseadusliku. Kinnisvara ei pea omama, et selle müügi korral kasusaaja olla.
Kui sa ei oma seda kinnisvara, vaid sul on õigus kinnisvara müügist saadud tulule, siis ei saa ju öelda, et sul on kinnisvara.
Kui inimene ostab endale kodulaenuga korteri, siis kellel on kinnisvara, inimesel või pangal? Muidugi inimesel. Kuna kodulaenuga ostu puhul seatakse hüpoteek panga kasuks, siis pangal on teatud õigused seoses selle kinnisvaraga. Aga ei saa öelda, et pangal on kodulaenuvõtja kinnisvara.
Ma ei saa aru, kuidas see minusse puutub?
Mu kinnisvara tuleneb pärimisseadusest ja kirjalikust kokkuleppest. See ei pea täna mulle kuuluma.
Ma proovisin sulle selle näitega selgeks teha, et kui isikul A (kes võib olla nii eraisik kui ka juriidiline isik, nt pank) on teatud õigused seoses isiku B kinnisvaraga, siis isik A ei saa öelda, et tal on kinnisvara. Sina ei saa öelda, et sul on kinnisvara, seni kuni sinu nime pole kantud kinnistusraamatusse.
Ma ei taha sind kahtlustada selles, et sa kellegi surma ootad, aga ma ausalt ei saa aru, kuidas see kinnisvara (mida sa ei oma) peaks sul aitama võlad ära maksta 1.5 aasta jooksul.
Peaksid sissetuleku loomisest enda silmaringi laiendama ja muutma uskumusi rahast. Loe näiteks Ühe minuti miljonäri või osale https://www.starfishacademy.ee/ koolitustel.
On ilmselge, et mina mõtlen teistmoodi. Ka ei pea puhasväärtuse nulli jõudmiseks olema kõik kohustused tasutud.
Tänan soovituste eest, ma täiendan ennast pidevalt selles valdkonnas. Mul on lisaks korralikule aktiivsele sissetulekule ka passiivne sissetulek (üüritulu, dividendid, võlakirjaintressid). II ja III sammas ka alles ja tempokalt kasvamas. Hakkan nüüd vaikselt liitintressi mõju ka tundma, nii et portfell kasvab järjest kiiremini. Ma ei ole keegi, kes elab palgapäevast palgapaevani (kuigi palgatulu on ka oluline).
Kas sa tead, kui suur oli minu sissetulek 9 aastat tagasi? 75 eurot kuus (õppetoetus ja lapsetoetus), sest vanemahüvitis sai läbi ja tööle ma ei jõudnud kooli ja väikelapse kõrvalt veel minna. Praegu on sissetulek mitukümmend korda suurem. Tookord oli minu varaks vaid mõnesajaeurine meelerahufond. Nüüd on varad umbes 100 korda suuremad (ikka plussmärgiga). Ma pole saanud lotovõitu ega pärandust, kõik on ikka oma töö ja vaevaga teenitud. Nii et ei, ma ei mõtle teistmoodi.
Aga kas sa tead, mis on kõige suurem erinevus meie mõtteviiside vahel? Miks on minu puhasväärtus viiekohaline number pluss-märgiga, sinul aga viiekohaline miinus-märgiga? Mina oskan teha vahet reaalsusel ja eesmärkidel/unistustel, aga sina ei oska.
Räägid kogu aeg vajaduspõhistest kuludest, aga sa ei tee vahet, mis on vajadused ja mis on soovid (needs vs wants). 600€ üürikorter ei ole vajadus (ei, odavamad üürikorterid Sakus ei ole kõik ahiküttega!). Autokool ei ole vajadus. Reisimine ei ole vajadus. Maksta hiigelsummasid panga teenustasudeks ei ole vajadus (oma eelmises blogis küsisid nõu ja sulle anti hulga soovitusi, kuidas pangatasudelt kokku hoida, aga sa pole neid kuulda võtnud). Jne jne.
Nii palju ma mõtlen tõesti teistmoodi, et kui mul on rasked ajad, siis ma olen nõus AJUTISELT väga tagasihoidlikult elama, piltlikult öeldes peldikus elama ja kartulikoori sööma. Sellest on kasu kahel põhjusel – esiteks niigi raske olukord ei lähe veel hullemaks ja teiseks annab see alateadvusele signaali, et midagi on vaja muuta. Aga mis signaali sa oma alateadvusele annad, kui elad juba praegu mõnusas avaras kodus, juba praegu reisid, juba praegu saad juhiload ja hakkad autoga sõitma? Sa annad signaali, et midagi pole vaja muuta, kõik on niigi hästi. Loomulikult võib ennast vahel premeerida ja väikseid rõõme lubada endale ja lastele, aga see ei tohi kujuneda elustiiliks.
Sa räägid AASTAID juba oma ettevõtlustulust, passiivsest tulust jne. Aga reaalsus on see, et sinu ettevõttel pole niigi palju tulu, et kodulehe ülalpidamise kulud kinni maksta (maksad need kulud eraisikuna). Ja tead mis? Su ettevõttel ei hakkagi paremini minema kui alateadvuse meelest on elu niigi mõnus! Alateadvus lihtsalt ei anna energiat selle jaoks.
Nii palju rahatarkust sulle minu poolt. See on sinu elu, sinu raha, sinu võlad – ja sinu otsus, mida nendega peale hakata. Aga ära imesta, miks su rahaasjad kogu aeg ülesmäge ei lähe. Ja miks kahe või isegi viie aasta pärast sa ei ole ikka veel võlavaba, sul on ikka veel konto arestitud ja sa ei saa kunagi kindel olla, kas sul jätkub järgmistel kuudel raha, et üüri maksta.
Kuidas su puhasväärtus peaks nulli jõudma, kui sa reaalselt ei maksa iga kuu 1400 eurot kohtutäiturile? Sa reaalselt oled võlgu ja nagu see väga lihtne matemaatika, et kui tahad nulli jõuda, siis pead ikka oma võlad ära maksma.Elatisvõlast sa said ju ka vabaks ainult tänu sellele, et võtsid II samba raha välja, mitte et sa oleks meeletult oma tulusid kasvatanud.
Ja kuidas see raha sinna II või III sambasse sai?
Ja ma maksin ära lisaks elatisvõlale ka elatisabi tagasimaksed.
Sealjuures ka teisi võlgneusi vähendanud.
Loomulikult tuleb tegeleda võlgade tasumisega ja seda olengi teinud. Tuleb kastist välja mõelda ning leida võimalusi võlgade vähendamiseks.
Pealegi tuleb mõelda mitte ainult tänasele ja homsele päevale, vaid ka pikemaajaliselt.
Eesmärk ei ole ainult, et võlad ära maksta, vaid kujundada uued harjumused. Ja tagada seda, et uuesti võlgnevus ei tekiks.
Gätlin, mul on ainult üks küsimus – kas sulle endale ei tundu, et sa mõtled üle? Sa elad oma elu kuidagi liiga keeruliseks.
Kuidas ma üle mõtlen või enda elu liiga keeruliseks elan?