Võlanõustamisteenus ja kutse-eetika

Sageli olen kuulnud nurinat võlanõustamisteenuse üle. Ka mina ise pole saadud nõustamisteenusega rahul olnud. Olen sellest varem juba kirjutanud ka.  Võib olla sellepärast, et olen viis aastat testostja olnud ja seetõttu hindan kriitiliselt teenuse osutamist. Iseenda teenuse osutamist veel kõige kriitilisemalt. Võib olla sellepärast, et ma saan aru kui suur on minu vastutus ettevõtjana teenust osutades. Ja tänapäeva sotsiaalmeedias on võimalik kehva teenust osutades põhjustada korralik mainekahju.

Kuidas siis teada, et teenuseosutaja on enda valdkonnas pädev? Kas suvaline anonüümne võlablogija on pädev nõustaja või peaks jääma enda kogemuse jagamise juurde? Alustasin selle blogi kirjutamist kindla plaaninga võlanõustamiskoolitus läbida, et lisaks enda kogemusele saan jagada nippe ja nõuandeid ning oleksid olemas teadmised antud valdkonnast.

Eesti Võlanõustajate Liit on enda veebilehel välja toonud, et võlanõustamisteenus on sotsiaalvaldkonda kuuluv kompleksne teenus, mis lähtub iga abivajaja personaalsetest vajadustest. Teenus on suunatud üksikisikutele, peredele ja leibkondadele, kellel on tekkinud või tekkimas võlgnevus ning kes ei ole iseseisvalt võimelised tekkinud võlgnevustega toime tulema. Võlanõustamise teenuse eesmärgiks on nõustada, kuidas võlgadega seaduslikult toime tulla ning ennetada ja leevendada võlgade tagajärjel tekkivaid muid sotsiaal-, majanduslikke ja tervislikke probleeme.

Sotsiaalhoolekande seadus toob välja võlanõustamisteenuse eesmärgi ja sisu (§ 44) ning nõuded teenust vahetult osutavale isikule (§ 45). Siinkohal ongi oluline enne võlanõustaja poole pöördumist läbi mõelda kas otsitakse vastust vaid ühele juriidilisele küsimusele või soovitakse abi ja nõustamist kogu tekkinud (võla-)olukorra lahendamisel. Võlanõustamine pakub enamat kui vaid õigusnõustamine, kõik eeldab aga kliendi tahet võlgadest vabanda ning teha aktiivset koostööd. Võlanõustamine on laiapõhjaline teenus, mis käsitleb võrdselt võlasituatsiooni finantsmajanduslikke, juriidilisi ning psühhosotsiaalseid (nt. töötus, lahkuminek, haigus, õnnetusjuhtum jne.) tahke. Vajadusel annab võlanõustaja ka praktilist abi erinevate dokumentide koostamisel (võlgade ümberkujundamise või pankrotimenetluse algatamiseks, avaldused kohtutäiturile jmt.) või toetab läbirääkimistel võlausaldajatega.

Samuti peaks selgeks tegema võlanõustaja tausta ning selle, kas ta lähtub enda töös võlanõustaja kutse-eetikast. Seega võlablogijate anonüümsus antud tööga kokku ei sobi. Pole võimalik nende tausta kontrollida. Anonüümsus tähendab ka seda, et inimene tegelikult ei võta täielikult vastutust oma sõnade eest. Me ei tea, kes on nende kirjutajate taga. Ühte muidugi tean neist isiklikult.

Üks väga oluline punkt minu jaoks kutse-eetikas on arendada järjepidevalt oma kutseoskusi, hoolitsedes töövõime säilimise ja professionaalse arengu eest. Paraku juhtub seda, et omandatakse kutse, kuid õppimisse edasi antud valdkonda ei panustata. Iga kutse juures on alati midagi uut toimumas. Näiteks suurem osa lapsehoidjatest ei ole läbinud koolitust, puudub kutse ning ei vasta seaduses tulenevatele nõuetele. Üks asi on see kui sa tunned oma last ja oled temaga koos kasvanud. See paraku ei tee sind spetsialistiks, et töötada teiste lastega ja toie tulla ootamatute olukordadega. Inimesed kahjuks usaldavad oma lapse soodsa hinnaga suvalisele koolitamata inimesele ja täpselt sama toimub ka võlanõustamises. Me usaldame aga kunagi ei kontrolli, kas inimene ikka vastab kutse-eetikale. See on ka minu enda viga olnud võlanõustaja poole pöördudes, et olen pimesi usaldanud, et antud inimene tunneb oma tööd.

Mina näiteks lapsehoiuteenuse osutamisel järgin seadusest tulenevaid nõudeid, sest sellisel juhul on mulle tagatud tegevusluba. Ka teostatakse sotsiaalhoolekande töös järelvalvet. Näiteks peab kord aastats esitama karistusregistri tõendi, et mul on t egelikult luba lastega töötada. Esmaabi tuleks iga kahe aasta tagant uuesti õppida (väga paljud kasutavad autokooli esmaabi kehtetut tunnistus).

Ühes Facebooki grupis kerkis üles teema, et kuidas nii saab, et võlanõustajaks saab lihtsalt mingi koolituse läbimisel. Inimesel endal oli kõrgharidus õigusteaduses. Ma olen ka kõrgharidust omandamas aga paraku see ei tee mind antud valdkonnas spetsialistiks. Võib olla sain hädavaevu oma kraadi kätte ja siis räägin nüüd kõigile, et mul on ju kõrgharidus. Ühe erialal õppimine ülikoolis on väga lai. Mina näiteks olen valinud spetsiliseerumise hiina keele õpetamisele ja seetõttu ma läbin ka rahvusvahelist keeletesti. Ja teadmiste juures on alati oluline kogemuse omandamine läbi mille oma teadmisi rakendad ja õpid koguaeg midagi uut juurde. Hiina keele osas olen kogemust omandanud vabatahtlikuna hiina keelt õpetades ja need olid päris populaarsed eriti laste seas. Ükskõik mida ma teen otsipidi jõuan ikkagi perede ja laste heaolu tagamise juurde 😀

Eesti Võlanõustajate Liit toob ka enda kodulehel välja, et võlanõustaja valikul tasub kindlasti panna rõhku nõustaja väljaõppele ja kogemustele. Eestis on võlanõustajana töötamise eelduseks, et isik omab kõrgharidust ning on läbinud vastava täiendkoolituse (160 at).

Lisaks on kutse eetikas ära toodud teised olulised punktid:

  1. Võlanõustaja teenib kliendi ja temast sõltuvae pereliikmete seaduslikke huve, õigustab kliendi usaldust ning hoiab väärikana elukutse maine.
  2. Võlanõustaja tagab kliendi privaatsuse ja teda puudutava info konfidentsiaalsuse, kasutades tema käsutuses olevat teavet vastutustundlikult vastavalt asutuses kehtestatud korrale ja/või kliendiga sõlmitud kokkuleppele.
  3. Võlanõustaja teab enda õigusi ja kohustusi ning peab nendest kinni.
  4. Võlanõustaja toetab kliendi ja tema perekonna iseseisvat probleemidega toimetulekut, toetab kliendi osalust ja enesemääramisvõimet, annab kliendile arusaadavas vormis korrektset teavet tema olukorda mõjutavate asjaolude, erinevate lahendusvariantide ning nende heade ja halbade külgede kohta.
  5. Võlanõustaja nõustab klienti sõltumata tema võimekusest, vanusest, kultuurist, soost, perekonnaseisust, sotsiaalmajanduslikust staatusest, poliitilistest eelistustest, seksuaalsest orientatsioonist, uskumustest, nahavärvist või muudest füüsilistest omadustest.
  6. Võlanõustaja usub kliendi võimesse teha oma elu puudutavaid otsuseid, vajadusel suunab teda delikaatselt arukatele otsustele, tunnustab ja respekteerib kliendi isiklikke eesmärke ja vastutust, mis vastavad tema suudlikkusele ja pädevusele.
  7. Kui klienti ei ole võimeline tahet ilmutama või vastutama oma tegevuse eest, kindlustab võlanõustaja koostöös kliendi seadusliku esindaja, pereliikme või mõne muu lähedase isikuga, et kliendi juhtumit käsitletakse õiguspäraselt.
  8. Võlanõustaja suunab klinedi väärtus- ja/või rollikonfliktide korral kokkuleppeliselt teise võlanõustaja vastuvõtule.
  9. Võlanõustaja arendab järjepidevalt oma kutseoskusi, hoolitsedes töövõime säilimise ja professionaalse arengu eest.
  10. Võlaõustaja annab endale aru, et tema antud informatsioon ja nõuanne võib mõjutada kliendi ja tema perekonna edasist elu, seetõttu tunnetab ta nõustamisprotsessis reaalselt enda kompetentsuse piire, vajadusel otsib abi teistelt spetsialistidelt.
  11. Võlanõustaja märkab eetikakoodeksi reeglite vastu eksimist ning reageerib sellele, kaitstes võlanõustamise mainet ja koostööpartnereid.
  12. Eetikakoodeksi reeglite rikkumisest tuleb teavitada Eesti Võlanõustajate Liitu.

 

 

11 thoughts on “Võlanõustamisteenus ja kutse-eetika”

  1. Ma vaatan, et sa oled selle võlglase päeviku/võlglase blogi ikka korralikult hambusse võtnud ja järad nagu konti.

    Samas ise kirjutad, et paned ainult 26% sissetulekust võlgadele, soovitad hoopiski koguda, ostad poes joogivett ja paned googlest leitava info copy-pastema.

    Väga kena! Igaljuhul edu, loodan, et võlglane ka edaspidi ei võta vedu sinu kunstlikult loodud intriigidest.

    1. Mis sellel viga on, et sissetulekutest 26% võlgadele panustan, pensionile mõtlen või lastele kasvuhoiusesse kogun? Või panen kuu alguses raha kogumishoiusele, et kuu lõpus oleks vajadusel ootamatuks kulutusteks raha, et võlgnevusi ei tekiks?

      Ma ei ole kasutanud Googlest leitavat infot copy-pastena, vaid kasutanud konkreetselt Eesti Võlanõustajate Liidu kodulehekülge kui ka Sotsiaalhoolekande seadust, mille kohta sain informatsiooni võlanõustajate koolituselt. Lõigus on ka välja toodud, kus info pärineb ja need pole leitud googeldades, vaid allikatest, mida meile koolitusel jagati. Info on jäetud suurel hulgal muutmata, põhjusel, et edastatud informatsioon oleks täpne. Ja seda esineb ainult kahes lõigu juures kogu postituse juures. Viimane osa, kutse-eetika, on välja toodud minu koolitusmaterjalidest. Allikas: https://evnl.ee/abiotsijale/teenuse-korraldus/

      Selgitasin, miks anonüümnsed võlablogijad ei ole võlanõustajad. Inimesi informeerida selles osas ei ole minu jaoks kunstlikult tekitatud intriig, vaid mõttekoht – kuidas endale ikkagi sobiv võlanõustaja leida? Anonüümselt võlgadest blogimisest ma saan aru. Anonüümselt teenuse pakkumine on nagu põrsa kotis ostmine. Aga mõne jaoks oleks vist normaalne käia anonüümse arsti juures, kelle nime, haridust ja töökogemust me ei tea. Tahad günekoloogi, saad veterinaari. Anonüümselt võlage juures nõustamine ei ole okay ja piinlik kui keegi arvab, et on.

  2. Ma olen arusaanud, et need anonüümsed võlablogijad üritavad julgustada teisi ka oma võlgadega tegelema mitte võlanõustaja olla. Olen ka aru saanud, et ta on kahel inimesel aidanud võlgadest ülevaate saada ja julgustanud läbirääkimisi pidada, mitte nõustuma kõigega mis ette söödetakse. Aga see ei muuda fakti, et nad sul hambus on, sest su viimased postitused ilmuvad ruttu peale neid, ja on neid täiesti ümberlükkavad. Eesmärk siiski sama olnud, et inimesed võlanõustaja juurde läheks.

    Võibolla kui sa ka poevett ei ostaks, siis ei oleks aastast 2012? Võlglane.

    Kadedus, kadedus. Mine koju!

  3. “Olen võlamaailmas olnud alates sellest hetkes kui ma esitasin esimene maksekäsu kiiremenetluse 2012 aasta novembris. Pea 10 aastat õppinud rahaasjadega tegelemist.”
    Sinu enda sõnad ju.

    Mul tekkisid samad mõtted nagu Leenal – kas tõesti on kadedus nii suur, et teineteise toetamise asemel teed hoopis maha teiste võlgnike algatused? Kas sa kardad, et inimesed pöörduvad hoopis nende poole oma muredega, mitte ei kasuta Sinu võlanõustaja teenust?

    Palun vabandust, aga ma ei julgeks küll kellelegi Sinu teenust soovitada. Teoorias oled tugev, aga praktikas oled musternäide, kuidas saada ja jääda aasta(kümne)teks võlglaseks.

    1. Miks peaks võlglane ESITAMA maksekäsukiirmenetluse?
      Selle posituse eesmärk oli panna inimesi mõtlema, kellelt nad oma teenust saavad. See teema räägib konkreetselt teenusest lähtuvalt. Selgitasin üsna neutraalselt miks selleks anonüümne võlablogija ei sobi. Kui siit lugeda välja mingeid emotsioone, mis on suundatud anonüümsete võlablogijate vastu, siis need on lugeja enda emotsioonid.
      Mille üle ma peaksin sealjuures kadedust tundma?

      1. MENETLUST ei saa esitada. Kiirmenetluse AVALDUSE saab esitada. Selles ühes lauses on juba nii palju keelevigu, et mõte jääb segaseks. See selleks.

        Aga probleem on tegelikult selles, et sa ei suuda vahet teha vabatahtlikul aitamisel ja (tasulisel) teenuse osutamisel. Sa oled ise ka ju nõuandeid jaganud oma blogis enne kui üldse läksid võlanõustajaks õppima. Mis sest, et oma nime all – sa ei vastuta ju kuidagi nende eest. Kui sa hakkad ametlikult võlanõustaja teenust pakkuma ja klient ei jää teenusega rahule, siis ta võib sind kaevata tarbijakaitsesse vms. Aga kui keegi loeb sinu blogi, teeb kõik sinu soovituste järgi ja kukub veel sügavamasse võlaauku – kuhu ta kaebama läheb? Mida on tal peale hakata teadmisega, et sina oled Gätlin, mitte anonüümne blogija?

        Ja kui juba mitmel inimesel on samad emotsioonid tekkinud (ka nendel, keda see isiklikult ei puuduta), siis äkki ei ole asi siiski lugejas?

        1. Kirjutasin ainult sellest millele võiks teenuse valikul tähelepanu pöörata. Siinkohal ei ole oluline, kas see on vabatahtlik aitamine või tasuline teenus. Minu blogis on kirjas lahtiütleja (disclaimer): Veebilehe sisu on meelelahutusliku ja informatiivse sisuga ning ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi otsuse tegemisel. Blogis kirjeldatu on minu isiklik kogemus – tegemist ei ole nõustamisega ning ükski kajastatud tehing või tegevus ei ole ostusoovitus.

  4. Ma jälgin kõiki neid viimasel ajal üles kerkinud võlablogisid ja pean mainima, et sinu oma on ainus, mida ma ei suuda täie tõsidusega võtta. Ning sa oled ka ainus, kes korduvalt mingeid teiste blogijate teemasid üles korjab ja kuidagi ringi keerutab. Teised panevad seljad kokku ja toetavad üksteist ja sina .. oled justkui millegipärast vastasleeris ja eriline, sest julged oma nime kasutada.

    Samuti ei tundu mulle nagu sul oleks silme eest kindel plaan oma võlgadest vabanemiseks nagu mitmel teisel on. Aga eks asi ole ka sinu võla iseloomus – elatist pead sa maksma lapse täisealiseks saamiseni ja vaadates kui noor sa ise oled, ei saa ka su laps kuigi vana veel olla. Seda enam on veider lugeda neid “investeerimisnippe” jms, mida sa siin välja oled toonud. Aga noh eks igale sisule ole vast oma sihtgrupp..

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *