Uued eesmärgid!?

Reedel saabusid rõõmsad uudised. Kohtutäitur saatis kirja: “Vastavalt Maksu- ja Tolliameti uuendatud seisukohale ei rakendu elatisabile samad punktid, mis elatise sissenõudmisel.

Ühesõnaga ma tegin selle päriselt ära! Elatisvõlg on tasutud! Mul tuleb küll elatisabi tagasimakseid tasuda aga olen saavutanud Maksu- ja Tolliametiga kokkuleppe ning mul on võimalik saada maksegraafik esitades avalduse kohtutäiturile. Avaldus on tänase seisuga samuti esitatud.

Makstud sai 5529 eurot, millest 4803 eurot oli elatisvõlg ja ülejäänud kohtutäituri tasud. Mai 2021 seisuga oli võlajääk 2913.33 eurot, seega umbes nelja kuuga sai 2913.33 eurot võlgade katteks tasutud. See teeb ühes kuus umbes 728 eurot võlagade katteks. Vahepeal sai ka üks võlgnevust täielikult tasutud.

Elatisabi tagasimaksete nõude jääk 7.10.2021 seisuga on 2214,75 eurot (sh Sissenõudja 2 nõude jääk 1 879,87 eurot ja kohtutäituri täitekulud 334,88 eurot). Päras seda on saanud esitada enda kontoväljavõtted otse sissenõudjale tehtud maksetest kui ka kaebus kohtutäiturile põhinõude osas. Seega summa võib enne kuu lõppu ja/või maksegraafiku saamist muutuda.

Aga tänase seisuga on 27053.83 eurot jäänud tasuda aga õnneks on minu ponnistused kõik lõpuks vilja kandnud. Ma saan tasuda võlgnevusi nagu normaalne inimene. Ja kõige olulisem kogu asja juures on see, et lõpuks arvestatakse emapoolse ülalpidamisega laste ülalpidamisel.

Saan hakata üks haaval võlgnevusi maksma ja maksegraafikuid tegema. On ka võimalus võlgade ümberkujundamiseks, seega oleks aeg sammud jälle võlanõustaja juurde vedada ja enda majanduslik seis üle vaadata ning hinnata.

Praegu olen rõõmsalt ennast tööellu sisse seadnud, kuigi vahepeal ilmnesid tervise osas tumedad pilved. Selgus, et mul on mao kardia puudulikkus. Mul on sage gastroösofageaalne refluks, mis põhjustab söögitoru põletike. Põhimõtteliselt kui magu toiduga täitub, siis maoklapp mao ja söögitoru vahel ei pea. Toidus olev hape pääseb söögitorru ja selline sage olukord põhjustab söögitoru põletikke. Suve alguses tuvastati ka aktiivne helikobakter, kuna mul on haistmine hullem kui mõnel politseikoeral ja kõik lõhnad ajasid iiveldama, siis see lõpuks hakkas vaimsele tervisele mõjuma. Ei käinud kodust väljas väga. Õnneks mulle meeldib mu töö. Saan kell 5 hommikul üles, et kell kaheksa tööga alustada. Kõigele lisaks on kõrge halb kolesterool ja aneemia. Kõik see kokku on tiksuv pomm migreenidele.

Läksin toiduterapeudi juurde, mille üks visiit maksab 50 eurot. Sain kaheks nädalaks. proovimenüü. Pean toidupäevikut pidama ja ega midagi kui tuleb loota, et ma saan midagi ära teha ja paremaks. Ma surfasin internetis, et sarnaseid inimesi leida, kellel ka selline erimenüü. Nii, et kui teate, keda, kes minuga sama saatust jagab, siis mulle kuluks moraalne tugi ära. Raamatukogus vaatasin kõik retseptiraamatud läbi aga mitte üks neist ei sisaldanud sellist eridieedile sarnast sisu. Näiteks taimetoidud sisaldavad suures koguses kaunvilju, sibulat, küüslauku, tsitruseid, tomateid ja kurki. Mulle ei sobi need. Koolilõunat ma näiteks süüa ei saa ja kokkuvõttes olen aina enam imestama hakanud, mida inimesed endale tegelikult sisse söövad.

Nädalavahetuseks panin ennast Food Hackathonile kirja, sest kui migreeni oma oli, siis kohtus päris paljude inimestega ja ma sain enda tervise kohta teada nii palju ning kohtuda lahedate ning asjalike inimestega. Täiega minu seltskond, seega nädalavahetusel 48 tundi ideest teostuseni. Teeb ära!

Reedel on esmaskordselt ka Asendusõpetajate kogukonna koolituspäev. Saab olema vägev kohtuda teiste asendusõpetajatega ning kuulda nende kogemusi. Olen kaks aastat asendusõpetaja olnud ja nüüd täiskohaga asendusõpetaja. See on täiesti teistsugune kogemus! Ja kuigi õpilastega läbisaamine on mul hea. Ma sain täna ühte asendustundi andma minnes ja klassi sisenedes aplausi osaliseks. Staarõpetaja nüüd vist? Ja siis üritasid poisid mulle terve tunni pähe istuda, et teeks kõike muud peale õppimise.

Üks õpetaja, keda päris pikalt asendasin kallistas mind, et ma tegin tema haigusperioodil nii tubli tööd.

Aga ilmaselgelt on teistel inimeses usku minusse rohkem kui minul enesekindlust. Ma ei tea, kas see on ärevuse ja depressiooniga seotud või mul on päriselt pole piisavalt enesekindlust. Ma ei karda tundi minna ja tundi läbi viia ja mulle meeldib õpilastega suhelda. Aga pärast tundi mõtlen, et kas ma ikka ikka sain neile midagi õpetatud ka? Ma tahaks koguaeg rohkem tagasisidet saada. Üks asendusõpetaja oli õpilaste seas küsitluse teinud, äkki peaksin ka seda proovima?

Õnneks on tulemas taaskord Noored Kooli programm, kuhu ma jälle kandideerinud olen. Ma loodan seekord teisest voorust kaugemale jõuda ja koolitusel osaleda ning saada natuke rohkem mentorlust ja kogemust.

Mul on hea meel, et tegelikult on loodud nii palju võimalusi õpetajaameti omandamiseks, liaks muidugi ülikoolis õppimisele, mille plaanin kevadel taaskord jalge alla võtta. Ega baka ilma magistirta jääda saa. Pealegi mulle meeldib õppida. Ma ei kujuta ette, et ma ei käi koolis. Vahet pole kas õppimas või õpetamas. Mingil määral teeb isegi sama välja 😀

Kui te minu asemel oleks, mida te järgmiseks eesmärgiks seaksite? Noh peale võlgade ära tasumise muidugi.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *