Täitemenetlusaegsete elatisabinõuete menetlemine täitemenetluses

Leidsin vahepeal ühe Sisekaitseakameedia lõputöö, kus on kirjeldatud elatisabi tagasimakseid täitemenetluses.

Täitemenetlusaegse elatisabinõude väljamaksmisel muutub koheselt nõue sissenõutavaks, sest väljamaksmise aluseks on võlgnevuses ja vähemalt 4 kuud kohtutäituri menetluses oleva elatise nõudega. Eelduseks on kohtuotsus või notariaalne kokkulepe, mis võlgnevust
kinnitab, kuna viimaseid ei ole täidetud.

Täitemenetlusaegne elatisabinõue liidetakse täitemenetluses oleva elatise nõudega, kohtutäituri menetluses olevasse täitetoimikusse tekib kaks erinevat sissenõudjat, avalik-õiguslik isik ja eraõiguslik isik. Nõude täitmise osas muutust ei teki, vastavalt seaduses
määratuga on esmane nõude tasumise kohustus elatise nõudel, kui elatise võlgnevus on täies mahus tasutud, liigub tasumise kohustus täitemenetluseaegse elatisabinõudele. Elatise nõude täitmine eelisjärjekorras rakendub Täitemenetluse seadustiku § 65 lg 4 alustel, milles sätestatakse lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus sõltumata arestimise ajast on muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht. (TMS § 65 lg 4 Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht.)

TMS § 65 lg 4 sättest tuleneb, et arestitud summast kaetakse esimeses järjekorras jooksvad elatise nõuded kui võlgnik neid vabatahtlikult otse sissenõudjale ei tasu, kui arestitud summast jääb peale jooksva elatise tasumist raha üle, siis ülejäänud summa kantakse elatise
võla katteks. Kui ka siis jääb raha veel üle, siis see läheb elatisabi võlgnevuse katteks. Elatise võlgnevuse tasumisel edastatakse maksed elatise saajale või esindajale, täitemenetlusaegse elatisabinõude laekumisel edastatakse maksed riigile. Kohtutäituril tekib arvestus ühes toimikus kahe erineva sissenõudja nõuete tasumise osas.

Elatise nõude sundtäitmisele edastamisel ei ole seadusega ettemaksu tasumise võimalust ettenähtud, kuna tekkinud nõude alus on juba täitemenetluses. Sellest tulenevalt puudub riigipoolne garantii, siinkohal ettemaks, kohtutäiturile suunatud lisakohustuste täitmise
tagamiseks. Toiminguid justkui juurde ei tekiks menetlusse juurde, tegelikkuses on olukord vastupidine. Kui varasemalt tuli jälgida ainult elatise tasumist, siis nüüd tuleb kohtutäituril anda igakuiselt teave muutusest edasi Sotsiaalkindlustusametile, et täitemenetlusaegse
elatisabi nõude väljamakse summa oleks korrektne.

Kui võlgnikul on kohtulahendiga määratud tasuma elatist seadusega ettenähtu määras, kuid ta tasub igakuiselt 100 euro, ei ole võimalik elatise saaja esindajal või elatise saajal elatisabi riigilt saada. Siinkohal on tekkinud võlgnikel teadlikus, et mitte riigile nõue üle lasta, tasuda vähemalt 100 euro. Võlgnik peab arvestama ka kohtutäituri tasudega, sest kohtutäituri arvestab enne sissenõudjale elatise edasikandmist makstud summast maha proportsionaalselt kohtutäituri tasud.

Täitemenetlusaegse elatisabi määramisel, väljamaksmisel, arvestusel ja sissenõudmisel liigub informatsioon kolme osapoole vahel. Jättes siinkohal välja elatise sissenõudja, kuna täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmise aluseks on juba täitemenetluses sundtäitmisel
olev elatise nõue ja elatise täitemenetlusse andmisel või täitemenetluses olles esitatud sissenõudja taotlus riigipoolse elatisabi saamiseks. Kohtutäitur peab igakuiselt korrektset arvestust elatise maksmise osas, mille tulemusel on võimalik esitada Sotsiaalkindlustusametile makseteatis ettepanekuga elatisabi väljamaksmiseks. Makseteatisesse on märgitud elatise saaja andmed ja summa, mille osas tuleb Sotsiaalkindlustusametil elatisabi välja maksta. Makseteatis liigub infosüsteemi teel, see on oluline, kuna Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS2 kontrollib automaatselt makseteatises oleva informatsiooni korrektsust – elatise saaja, elatise esindaja andmed, nende seotus. Peale andmete kontrolli edastatakse makseteatis finantssüsteemi, kus makse liigub e-riigikassasse ja genereeritakse maksekorraldus. Kohtutäitur on kohustatud peale Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamaksete tegemist küsima infosüsteemi kaudu algselt esitatud makseteatistele vastused, kas väljamaksed nimetatud teatiste alusel teostati.

Kohtutäitur saab infosüsteemist kas JAH või EI vastused. Esimese väljamakse teostamise järel, kui kohtutäituri on küsinud makseteatistele vastused ja saanud raporti, edastab Sotsiaalkindlustusamet teavituse, kus on märgitud, et elatisabi nõuded tuleb liita
kohtutäituri menetluses oleva elatise nõudega. Nimetatud klausel edastatakse ainult esimese väljamakse järgselt. Siinkohal on tekkinud kohtutäituritel kahtlus, kas nimetatud klausel on piisav alus elatisabi nõude täitemenetlusse liitmisel, puuduvad sundtäitmisel
alusdokumendid. Aluseks on aga seadusega märgitud juba menetluses oleva elatise
võlgnevus. Kohtutäitur ei alusta uut menetlust, täiturile ei ole ka kohustust isikule edastada uuesti täitedokumente. Kohtutäitur lisab täitetoimikusse juurde teise sissenõudja, siinkohal riik.

Täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga ning see tehakse kohtutäiturite teatavaks läbi infosüsteemide, sellekohane säte on kirjas Perehüvitiste seaduses § 52 lg 5 ja 6. Sellest tulenevalt ei tehta eraldi otsust elatisabi
määramise osas.

Kui elatisabi määramise toimingud on teostatud, on sellega seoses nõue üle läinud riigile ehk Sotsiaalkindlustusametile. Makseraportis on kirjas lause täitemenetlusaegse elatisabinõude riigile ülemineku kohta, loetakse täitemenetlusaegse ühinemisavaldus tehtuks, seda sätestab Perehüvitiste seadus § 58 lg 3. Eraldi avaldus täitemenetluse algatamise või ühinemiseks kohtutäiturile ei koostata ega edastata.

Sotsiaalkindlustusameti avaldus täitemenetlusaegse elatisabi ühinemiseks menetluses oleva elatisega saadetakse makseraportiga, mis sisaldab järgmisi andmeid:

 Maksekorralduse number – tekib peale Sotsiaalkindlusameti poolset väljamakse teostamist elatise saajale
 Täiteasja number – kohtutäituri poolt makseteatises märgitud menetluses oleva elatise täitetoimiku number
 Makse õnnestumine – raportis „JAH“
 Väljamakse summa
 Makse teostamise kuupäev
 Mittemaksmise põhjus – kui raportis on „EI“, on märge juures, millistel asjaoludel väljamakset ei teostatud
 Taotlus riiginõude ühinemiseks lapse elatise täitemenetlusega – alus menetluses oleva elatise täitetoiminguga menetluse liitmine
 Täiteasja viitenumber – viitenumbrid on unikaalsed ja tekivad vastavalt täitetoimikule JAH vastused tähendavad kohtutäituri poolt edastatud makseteatise aktsepteerimist Sotsiaalkindlustusameti poolt ja selle aluselt teostatakse makse viidatud elatisabi saajale.
EI vastused tähendavad kohtutäituri poolt edastatud makseteatises vastuolu, millest tulenevalt ei ole võimalik väljamakset Sotsiaalkindlustusameti poolt elatisabi saajale teha. EI vastused võivad olla tingitud:
 Kui taotleja on surnud;
 Kui võlgnik on surnud;
 Kui taotleja ja lapse vaheline hooldusõigus ei ole kehtiv;
 Kui taotleja ei ole vanem ega eestkostja;
 Kui lapse elukoht ei ole eesti;
 Konto number ja saaja nimi ei vasta;
 Laps on täisealine;
 Laps ei õpi
Kohtutäitur kontrollib kõiki EI vastuse saanud teavitusi üle, seda nii Rahvastikuregistrist (RR), koolide infosüsteemist (EHIS) kui ka elatisabi taotleja enda käest. Taotleja käes kontrollitakse üle makse rekvisiidid ja makse saaja andmed.

Peale elatisabi nõude elatise täitetoimikuga sidumist on kohustatud kohtutäitur edastama läbi infosüsteemi nõuded Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemi arvestusse NAP. Suurimaks probleemiks on siinkohal, et kõik kohtutäiturid ei kasutada infosüsteemi, mis
võimaldaks eelnimetatud toimingut teostada. Kohtutäituritele on küll loodud ühtne infosüsteem eTäitur, kuid paljud täiturid seda ei kasuta ja seega ei ole võimalik digitaalselt korrektselt andmevahetust asutustega teostada. Seadusest tulenevalt on kohustus elatisabi
nõuete üle arvestuse pidamine sätestatud Riigi Tugiteenuste Keskusele, tekivad korrektsete nõuete arvestusse jõudmisel takistused infosüsteemide puudulikust kasutamisest. Kohtutäiturid koostöös KOJA’ga on alustanud uue ja menetluslike osapooli rahuldava
infosüsteemi arendusega, mis peaks kiirendama ja tõhustama nõuete ja laekumiste teabe liikumist digitaalselt.

Täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmisega ja selle liitmisega kohtutäituri menetluses oleva elatise nõudega on riigipoolne kohustus kohustatud isikule edastama vastavasisuline teatis nõude riigile ülemineku kohta. Teavituse edastamise kohustus võlgnikule nõude ülemiku kohta kolmandale isikule tuleneb Võlaõigusseadusest § 169 lõikest 1, mis sätestab, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.

Täitemenetlusaegne elatisabi aegub 10 aasta peale väljamakse tegemist (Sotsiaalkindlustusamet, 2019), seega kui igakuiselt tehakse väljamaksed, siis on ka igakuine makse kuu võrra pikem aegumisel. Kohtutäiturid edastavad jooksvalt arestimisakte MTA süsteemi, eristatavad on tavalised arestimisaktid (KT) ja elatisnõude arestimisaktid (KTE). Arestimisakti alusel on küll isiku maksukohustuslase ettemaksu konto arestitud, kuid seal olevad rahad ei liigu automaatselt  arestimisakti aluselt kohtutäituri menetlusarvestusse. Arestimisakti täidetakse tagastusnõuete arvelt. Seega tekib olukord, kus isikul on varasemalt enamtasutud või muudel asjaoludel tema MTA maksukohustuslase ettemaksukontol raha, isikul on elatisnõue ja elatisabi nõue. Elatisnõude osas on kohtutäitur edastanud arestimisakti, kuid kuna isik ei küsi tema kontol olevat raha tagasi, liigub raha hoopis elatisabi nõude katteks. Seda vastavalt MKS § 105 lg 6 aluselt, kuigi elatisnõue on kõigist nõuetest eespool. Siinkohal on tegemist MTA programmi erisusega, kohtutäiturite poolt on aga tegemist seaduse rikkumisega…”

Täitemenetlus kestab niikaua kuni võlgnevus riigi ees on tasutud või lõppenud muudel aluselt, näiteks isiku surmaga ja pärijad puuduvad. Kui elatise saaja esitab kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks elatise võlgnevuses, siis kohtutäitur saab ainult osaliselt täitemenetluse lõpetada. Menetlus jätkub täitemenetluseaegse elatisabinõude sundtäitmises. Menetlus jätkub ka kohtutäituri tasude osas.

Allikas ja täiendav lugemine

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *