Pärast elatisvõla tasumist oled ikka võlgu

Alustan algusest ja lühidalt. Töötasin teenindajana ja sain üsna madalat palka. Tervise halvenedes ja sageli hoolduslehel viibides tekkisid makseraskused, millest olen varasemalt juba kirjutanud. Pildid palgalehtedest räägivad enda eest. Olin üksikvanem, kes oli tulnud maal kahe lapsega linna elama, et tööturul oleks võimalusi rohkem kui maakohas. Mul oli kaks last, ühel puudus isa sünnitunnistuselt. Teise isa ülalpidamist ei tasunud või toetas osaliselt, sest tema oli töötu. Läbisaamine oli meil enam-vähem. Lapsekasvatuse osas olime enamasti ühel meelel ja soovisime, et mõlemad saaksime võrdselt lapse elus osaleda. Kui mul kahe lapsega raskeks läks ja tööga kiita ei olnud ning tema oli hea töökoha saanud, siis tundus loogiline, et seekord võtab isa suurema osa lapse ülalpidamisest enda kanda, sest varasemalt olin seda teinud mina. Mõlemal korral oli tehtud täpselt ühesugune kokkulepe lapse ülalpidamise osas.

Paar kuud hiljem saabus aga maksekäsu kiirmenetlus ja edasi mindi kohtusse. Tänaseks pean mina maksma ülalpidamist seaduse järgi, kaasa arvatud tagantjärgi aga tema osas otsustas kohus, et kuna laps nüüd temaga elab, siis tema tagantjärgi ülalpidamist tasuma ei pea. Mind jäeti majanduslikul halba seisu. Samuti ka sellega, et isaduse tuvastamise kohtuotsuse tõttu eeldas kohus, et hakkan saama teisele lapsele elatist. Seda muidugi ei juhtunud ja seega oli esialgselt määratud elatis olnud ebaõige, kuna mul oli üksinda ülalpidamisel teine laps.

Ükskord tuludeklaratsiooni esitades märkasin, et mul on maksu ja tolliameti kodulehel võlanõue. Selgus, et seda on maksud elatisabi korras. Hakkas tekkima rida küsimusi seoses elatisabiga. Esiteks, miks mind ei olnud keegi teavitanud, et minu osas on elatisabi taotlus esitatud? Teiseks pole mulle kui võlgnikule selgitatud, kuidas elatisabi maksmise süsteem toimib. Kirjutasin algselt kohtutäiturile. Hiljem suundusin Sotsiaalkindlustusametisse (kes tollal elatisabiga tegeles). Lõpuks sai ka kirja ja telefoni teel suheldud. Sain selgeks, et mulle on mingis mõttes kott pähe tõmmatud.

Oma eelmises postituses jagasin natuke selgitusi, kuidas elatisabi toimib. Neil, kes seda saavad on asi lihtne. Annavad aga avalduse sisse ja jumal sellega, peaasi, et 100 eurot saaks.

Võlgniku jaoks tähenda elatisabi avaldus aga seda, et võlgnikul tuleb igakuiselt vähemalt 115 eurot kohtutäiturile kanda või siis saab summa tasutud sundkorras töötasust. Sellises olukorras elatisabi võlgnevust riigi ees  ei teki aga sageli unustatakse rõhutamast, et võlgnik peab igakuiselt jooksvat ülalpidamist otse sissenõudjale edasi tasuma. Jah, oma poole miinimumi juures, kus sul võetakse ära võimalus endaga koos elavaid lapsi üleval pidada jääb alles kohustus erald ielavat last edasi üleval pidada, sest muidu oled võlgnik. Imelik, et ma tänase päevani endaga koos elavatele lastele võlgu ei ole? Isegi need vanemad, kes peretoetused maha joovad ja lapsed nälgivad. On paremas seisus lapsevanemad kui lapsest eraldi elavad vanemad, kellel on ees raskeid aegu olnud. No ei saa oodata, et igal inimesel on koguael olemas hea tervis, hea ja tasuv töökoht. Koroonapandeemia peaks seda ometi tänaseks õpetanud olema kui habras on tervis ja töö. Pole üht ilma teiseta.

Kui võlgniku töötasust saab 292 eurot ja ülejäänud laekub kohtutäiturile, siis tundub justkui oleks asjad korras. Aga ei ole! Võlgnik kas maksab jooksvat ülalpidamist 292 eurost otse sissenõudjale, lisaks äravõetud sissetulekule või tal tuleb seda võlga hiljem tasuma hakata. Ma küsisin küll selle osas selgitusi, sest pole loogiline, et ma endale jäetud 292 eurost, mida pean niigi oma lastega jagama, maksan veel elatist, et uut võlga ei tekiks.

Mina ei teadnud varem, et asjaselt selliselt toimuvad ja seetõttu on mul elatisabi korras riigile vaja elatisabi tagasi maksta. Nüüd on küsimus, et kuidas?

Nüüd tuleb mul tasuda sissenõudjate elatist, minu kontot arestitakse, kätte jääb pool miinimumi, minuga koos elavate lastega ei arvestata. Kas teile ei tundu see olukord absurdne? Ausalt tundub elatisvõla tasumine üks samm edasi, kaks tagasi.

Siin pole midagi imestada, et meil on nii palju elatisvõlglasi. Kuidas me peaksime saama neid võlgnevusi tasuda? Muide elatisvõla korral ei saa ei võlgade ümberkujundamist ega pankrotti välja kuulutada. Sisuliselt ei ole loodud ühtegi võimalust elatisvõlglasel enda võlakoormast vabaneda.

Eriti hea oli see, et mul tuleb uuesti tasuda kohtutäituritasusid pea 600 eurot eest. Samas ma saan kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitada 10 päeva jooksul. Koos dokumendi kättesaamise kinnitusega esitasin uuesti kohtutäiturile soovi saada väljavõtet rahaliste tehingute kohta, et selgust saada, kas nõutav summa on õige, sest olen teinud ülekandeid ka otse sissenõudjale. Ja oma töötasust ma ei saanud sentigi tagasi, et kuhu see ülemakstud osa läks?

Pealegi on nõudeks elatisabi tagasimakse, siis kuidas seda võlgnevuseks üldse nimetada saab? Kuidas seda üldse peaks sisse nõudma?

Käesolevaga toimetab kohtutäitur Teile kätte järgmised dokumendid täiteasjas XXX:

5.10.2021 osaline täitemenetluse lõpetamise otsus;
5.10.2021 koostatud teade nõude ülemineku ja suurenemise kohta;
5.10.2021 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.

Võlgniku XXX (isikukood XXX) suhtes on algatatud täitemenetlus.
Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 28.08.2015 otsus tsiviilasjas nr. XXX ja sissenõudja XXX (XXXX) avaldus.
Nõude sisu: kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha. Elatisraha võlgnevus on 4803.00 eurot (25.02.2015- aprill 2017).
Sissenõudja XXX (XXX) nõude summa 4803,00 eurot on täitemenetluses XXX täidetud 4.10.2021. a seisuga. Sh on täidetud 24.04.2017. a väljamõistetud kohtutäituri tasu, kokku summas 726,00 eurot.

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 48 lg 1 p 3 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Lähtuvalt eeltoodust lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja XXX (XXX) nõude summas 4803,00 eurot ja täitekulude summas 726,00 eurot sissenõudmiseks täiteasjas nr XXX.

Käesoleva täitemenetluse läbiviimise ajal on riigi poolt sissenõudjale makstud elatisabi, kokku
summas 2640,57 eurot.

Perehüvitise seaduse (edaspidi PHS) § 57 lg 2 sätestab, et täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtib võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend PHS § 57 lg 1 ja 2 alusel ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused. PHS § 52 lg 5 kohaselt määratakse täitemenetlusaegne elatisabi Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. Vastavalt PHS § 58 lg-le 3 teeb Sotsiaalkindlustusamet riigi nimel avalduse elatisasjas algatatud
täitemenetlusega ühinemiseks täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega riigile üleläinud nõude kohta.

PHS § 58 lg 2 sätestab, et riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi
teostab MAKSU- JA TOLLIAMET. Täitemenetluse seadustiku § 18 lg 11 kohaselt tõendab elatisabi üleminekut riigile PHS § 57 lõike 1
alusel elatisabi määramise otsus ja täitemenetluse aegse elatisabi väljamaksmise toimingu väljavõte. Elatisabi maksmisega riigile üleläinud nõude sissenõudmiseks on MAKSU- JA TOLLIAMET (registrikood 70000349) riigi nimel ühinenud täitemenetlusega XXXX
ning kohtutäitur jätkab menetlust MAKSU- JA TOLLIAMET nõude sissenõudmiseks (sh täitekulud). Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: TMS § 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: TMS § 218).

TEADE NÕUDE ÜLEMINEKU JA SUURENDAMISE KOHTA

Sissenõudja XXX (XXXX) (edaspidi Sissenõudja 1) on esitanud 21.04.2017 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohus 28.08.2015 koostatud täitedokument nr XXXX.
Võlgnikuks on XXX (XXXX).
Nõude sisu on kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha. Võlg 4803 eurot (25.02.2015- aprill 2017).
Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 28.08.2015 otsus tsiviilasjas nr. XXXX
ja sissenõudja MAKSU- JA TOLLIAMET (registrikood 70000349) (edaspidi Sissenõudja 1)
avaldus.
Nõude sisu: elatisabi tagasimakse
Sissenõudja 1 nõue täiteasjas XXX on täidetud 4.10.2021. a seisuga.
Perehüvitiste seaduse § 57 lg 2 ja täitemenetluse seadustiku § 18 lg11 alusel läheb täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtib võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend
PHS § 57 lg 1 ja 2 alusel ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused.
PHS § 52 lg 5 kohaselt määratakse täitemenetlusaegne elatisabi Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.
Vastavalt PHS § 58 lg-le 3 teeb Sotsiaalkindlustusamet riigi nimel avalduse elatisasjas algatatud
täitemenetlusega ühinemiseks täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega riigile üleläinud nõude kohta. PHS § 58 lg 2 sätestab, et riigile üleläinud elatisnõude sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet.
Täitemenetluse seadustiku § 18 lg 11 kohaselt tõendab elatisabi üleminekut riigile PHS § 57 lõike 1 alusel elatisabi määramise otsus ja täitemenetluse aegse elatisabi väljamaksmise toimingu väljavõte. Eesti Vabariigile Maksu-ja Tolliameti kaudu (edaspidi Sissenõudja 2) on täitedokumendist tulenev nõue üle läinud väljamakstud elatisabi 2 640,57 euro ulatuses.

4.10.2021 . a kinnitas Sissenõudja 2 täitemenetlusaegse elatisabi väljamakse 2 640,57 eurot, mis kuulub võlgnikult Sissenõudja 2 kasuks väljanõudmisele ning millelt arvestatuna suurenes kohtutäituri põhitasu 600,00 euro võrra (tasuotsus lisatud). Täiteasjas nr XXXX on sissenõutava nõude kogusumma koos kohtutäituri tasuga 3 240,57 eurot. Nõude jääk 05.10.2021 seisuga on 3 240,57 eurot. Nimetatud summa palun kanda kohtutäitur XXX ametialasele arvelduskontole.

Ühesõnaga 4803 eurot vahetasin 3240,57 euro vastu. Väga motiveeriv, eksole.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *