Minu võlgade tabel

Ma ei mäleta, kas ma varem olen üldse oma võlgade tabelit jaganud või mitte. Aga siin see on:

Minul on ainult kohtutäituri juures olevad võlgnevused. Kui ma 2015 aastal võlgadesse jäin, siis mul polnud raha. Olen sel teemal juba varasemalt korduvalt rääkinud, et miks need võlad tekkisid.  Võlanõustaja soovitusel inkassodega läbirääkimisi ei pidanud ja nendega maksegraafikuid ei sõlminud. Mõne vist isegi sõlmisin aga nendega peab väga ettevaatlik olema, sest kui sõlmid maksegraafiku üle oma võimete, siis kohtus arvestatakse viimast kirjaliku kokkulepet ja seega pead palju rohkem tagasi maksma. Ma ei ütle, et inkassoga ei võiks kokkuleppeid teha. Võib ikka aga soovitan nõu pidada võlanõustaja või juristiga, et lepingitingimused (ehk maksegraafik) oleksid jõukohased.

Kaks kõige suuremat nõuet on muidugi elatisvõlg ja teine korteri eest. See oli tagaselja otsus, mida ma ei taibanud edasi kaevata. Ühesõnaga kui mingil põhjusel kohtusse ei ilmu, siis tehaks tagaselja otsus nõude esitaja kasuks. Seega minu esitatud tõendeid arvesse ei võetud. Ma võiks öelda, et üürileandja kasutas minu tervisest tulenevat võimetus kohale minna enda kasuks ära. Tegelikult saab tagaselja otsuse juures asja esitaja öelda, kas ta tahab, et teise menetlusosalise tõendeid võetakse arvesse või mitte.

Ütlen ausalt, et kõige keerulisemad on just eraisikute vahelised vaidlused. Nad enamasti keelduvad igasugustest läbirääkimistest, kokkulepetest ja isegi maksegraafikutest. Ühesõnaga sellega mul ei olegi midagi teha. Kuigi teised näevad seda summat, et issand kui suur võlg jne. Aga ma tean, mis selle summa taga seisab. Ainult pesumasinast, mille omanik endale jättis ja selle hoolduse minu käest samas kohtuasjas sissenõudis on kahju veidi. Samas kui mõelda palju maksab õigusteadus ülikoolis, siis ma ei kaotanud tegelikult suurt midagi. Ma õppisin, kuidas teha korrektseid üürilepinguid. Samas praeguses kodus elades olen koguaeg veidi ärevil, sest iga asi, mille lapsed ära lõhuvad jne. Ma koguaeg mõtlen, et palju see mulle hiljem maksma läheb.

Ma olen õppinud rahast totaalselt teistmoodi mõtlema. Ma ei tea, mida mu lugeja mõtleb neid numbreid vaadates aga mina olen endaga rahul, sest ma olen saavutanud päris palju. Ma ei näe nendes numbrites midagi negatiivset. Need on lihtsalt numbrid. Mõned võtavad endale kodulaenu ja maksavad seda aastakümmneid tagasi.

Olen viie aastaga tulnud välja kõige raskemast võla olukorrast, hakkama saanud poole miinimumiga, elasin kolm aastat toimetulekutoetusest ( kaks rohkem kui oli minu eesmärk aga see võimaldas mul kõrgahridust omandada). Ma kasvatasin enda sissetulekut tehes seda, mis mulle kõige rohkem meeldib. Mu esmane eesmärk oli viie aastaga kõik võlad ära maksta. Unistama peab. Samas sain aru, et mu tegelik eesmärk ei olnud kunagi võlgade ära tasumine. Oluline on teekond, millel olen. See oli vist Robert Kyiosaki, kes kirjutas ühes oma raamatus, et pead olema õnnelik teekonnal, kus sa oled, sest isegi kui sul on palju raha ei pruugi sa olla õnnelik.

Kui ma oleks kohe saanud enda võlad ära maksta, siis ma oleks praegu sama inimene, kes ma olin viis aastat tagasi ja see inimene ma täna olla ei taha.

Hiljuti hakkasin lugema lasteraamatut “Koer nimega Money” ja ma olin nii üllatunud, et tegelikult see raamat räägib just nendest inimestest, kes vaevlevad rahalistest raskustes või lausa võlgades. Nad keskenduvad sellele, mida neil ei ole aga unustavad selle, mis neil on ega visualiseeri, mida nad enda elus saavutada tahavad ja saavad. Ma olen enda elus saavutanud kõik, mis ma tahtnud olen, kuigi mul on olnud võlad. Ja võimaldanud lastele, mida olen tahtnud, et neil oleks vaja. Ma tahtsin kõrgharidust ja ma sain selle. Ma tahtsin olla ettevõtja ja ma sain kõik võimalused selleks. Ma tahtsin reisida ja ma sain Erasmusega käia Armeenias ning ületasin hirme (lendamine ja kõrgusekartus). Ma tahtsin õppida võlanõustajaks ja ma sain seda teha. Ma olen neid asju lihtsalt nii väga tahtnud, et võimalused tulevad uksest ja aknast. Ma tahtsin tasuvat tööd ka, mis mulle meeldiks. Ja mulle helistati ja kutsuti tööle. Ja seda rohkem kui ühel korral. Mõtle, mida sina tahaksid teha ja lihtsalt tee see ära või otsi võimalusi, kuidas sa saaksid teha, mis sulle meeldib. Mulle meeldib lapsi hoida aga tänasel päeval on mõnikord lausa imelik selle eest tasu saada.

Võlad ei määra ära, milline inimene ma  oled või milline olla tahan.

Sellel aastal on ainult üks eesmärk, mis veel täitunud ei ole peamisel sobiva aja puudumise tõttu aga samas võib olla pole ma piisavalt endale ikkagi ette kujutanud, et mul oleks varsti juhiload. Ainult 4 sõidutundi ju jäänud!!

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *