Minu võlanõuded

Mõtlesin kas üldse peaks enda võlanõuded välja tooma või mitte. Minu võlanõuded ei ole inkassonõuded, vaid täitemenetluses olevad nõuded. Nõude suurus sõltub läbikäidud protsessist. Algselt tekib maksmata arve, mis suunatakse inkassosse, kes üritab sind veenda maksekokkulepet tegema. Siinkohal ongi minu näide hea, miks ei tohiks inkassoga kokkulepet sõlmida. Kui juhtub, et mingil põhjusel sa oma maksekokkuleppet täita ei suuda, siis kohtusse minnes on nõue kaks korda suurem kui algne maksmata arve. Maksmata arvest saab kahekordne summa, kus kohtus lisandub menetluskulud ja hiljem kohtutäiturikulud. Näiteks üks inkassofirma nõudis minult 700 euro suuruses kõrvalnõudeid aga kuna ma ei olnud nendega mingit kokkulepet sõlminud, siis kohus ütles, et selline nõue on põhjendamatu.

Minu sissetulekute põhjal soovitas võlanõustaja inkassodega tegemist mitte teha. Olen palgalehtesid juba näidanud. Mainimata jäi see osa, et 2014 aastal vanemahüvitist saades oli mul ka lisasissetulek tänu töökohapõhisele õppele. Sissetulek oli väga hea ühe üksikvanema kohta. Ma ei olnud eriline kulutaja ja kogusin meelerahufondi. Raskendavaks asjaoluks saigi see, et ma olin üksivanem, kelle laps lasteaias ei käinud. Ja enamasti see töötasu, mis ma teenisin tuli lapsehoidjale ära maksta. Ma mäletan seda hetke kui pärast tööd jalutasin lapsele lapsehoidja juures järgi ja jõudsin arusaamisele, et minu päevatasu oli null eurot. Õigemini päeva tasu oli miinustest, sest minu töötasu oli väiksem kui lapsehoidja tasu.

Tuli midagi välja mõelda. Kirjutasin juba enda kogemusloo 2016 aasta kohta ja ei hakka ümber jutustama. Muidugi sellel hetkel kui asjad hakkasid enam-vähem joonde saama tuli elatisnõue. Elatisnõuet on keeruline tasuda, sest lisaks elatisnõudele tuleb tasuda jooksavat ülalpidamist edasi ja sissetulekuks on pool miinimumi. Kuigi ma olin saanud lõpuks sissetuleku, mis minu püsikulud kataks, siis järsku sai sellest pool sissetulekut.Kusjuures esimese aresti käigus nad võtavad ära kogu sissetuleku ehk siis oma püsikulde tasumisest võid ainult unistada.  Tänu elatisnõudele kukkus terve elu põhimõtteliselt kokku. Mida sa teed poole miinimumiga!? Kuidas sa pead üleval iseennast ja oma last selliselt, et uusi võlgnevusi juurde ei tekiks?? Inimesed tulevad vaevalt toime miinimumpalgaga. Üürihinnad on päris krõbedad.

Paar kuud pärast elatisnõuet küsisin ülikooli ühiselamust kohta, sest korterit ma enam maksta ei jõudnud. See on kõige suurem võlanõue, mis mul on, sest lisaks maksmata osale pidin tasuma kõik remondikulud ja väidetavalt varastasin veel midagi. Korduvalt sai küsida, et mida ma varastasin aga see on tänaseni vastuseta. Kohtuotsus tuli tagaselja ja minu esitatud tõendid jäid menetlemata. Olin kodus haige ja teavitasin päev hiljem kohust, et ei saanud sellepärast minna. Puue ei ole ilmselt põhjus, miks kohtusse mitte ilmuda. Lisaks ühele pesumasina järelmaksule, mis mul samuti üks nõuetest, pidin tasuma iseenda pesumasina remondikulud. Korteiomanik jättis pesumasina endale ja mina maksan selle remondi eest. Kes siin varas on? Selleks hetkeks oli mul jaks otsas, et koguaeg tõendada seda ja teist ja kolmandat, et lõpuks ma ütlesin, et ah las see mutt saab selle raha. Olgu õnnelik! Las peseb oma pesu minu pesumasinaga, mille ma enda laste riiete pesemiseks järelmaksuga ostsin. Ma isegi ei tea, mis remonti ta korteris tegi, sest naabrite sõnul olid tal korteri koheselt uued üürilised olemas.

Ma võtan seda kui õppimiseks kulutatud raha, et korterit üürides peavad olema täidetud kindlad asjad. Kui omanik soovib üüri või ükskõik mis  makset sularahas saada, siis on tegu petisega, kes riigile makse maksta ei soovi. See sama korteriomanik oli ka selline. Lendas mulle korterisse kohale kui Maksu- ja Tolliamet temalt saadud üüritulult tulumaksu saada tahtis. Pärast seda läksid suhted korteriomanikuga üsna halvaks ja minu makseraskused olukorrale kaasa ei aidanud.

Algselt sain ühiselamult eitava vastuse, sest lapsega ühiselamus elamine ei ole sobilik. Siis helistati mulle uuesti, et neil oleks korter pakkuda. Nii õnnestus mul üürida 150 euro eest korter Tallinna kesklinnas. Korterit nägin samal päeval kui läksin lepingut allkirjastama. Mul ei olnud valikut. Oligi ka see väike remontimata korter või elada tänaval kuuse all.

Üsna võimatus olukorras oli mul võimalik oma kulusid veelgi vähendada. Püsikulud sai kaetud ja hakkasin uuesti sissetulekut suurendama aga nüüd juba elatisnõude juures.

Praegune olukord, praegune sissetulek ongi selle tagajärg, et ma pidin kõvasti vaeva nägema. Poole miinimumi juures katta enda ja lapse püsikulud on päris võimatu ettevõtmine. Suurendada enda sissetulekut selliselt, et mingi võlad üldse tasutud saaksid. Kui ma lähen enda olukorraga võlanõustaja juurde, siis nemad mind aidata ei oska. Võlanõustajad, isegi juristid ei tea, kuidas aidata elatisvõlgnikul oma võlg ära tasuda. Veel vähem aidata, et elatisvõlgnevuse juures püsikulude näol uusi võlgnevusi juurde ei tekiks. Võlanõuded on tegelikult ainult mõtekad siis kui inimesel on vara, mida arestida ja mille kaudu oleks võimalik nõudeid täita. Aga mida teeb inimene, kellel vara ei ole ja ainuke sissetulek miinimumpalk? Ühtlasi väikese sissetuleku juures ei ole võimalik läbi kohtutäituri võlausaldajaga läbirääkimisi pidada, et maksegraafikut saada.

Elatisnõude juures eraisiku pankroti samuti ei saa. Olen erandeid kuulnud aga see eeldab püsivat suurt sissetulekut või inimesel on mingi vara.

Uus tagasilöök siis kui selgus, et elatisvõlga tasudes olen ikka võlgu jäänud. Tänu elatisabile. Pidasin advokaadiga kirjavahetust, käisin Sotsiaalkindlustusametis, kirjutasin kohtutäituriga. Selgus, et elatisvõla tasumise eelduseks on see, et maksad miinimum elatise kohtutäiturile ning lisaks peaksid tasuma poolest miinimumist jooksvat ülalpidamist. Ehk siis see pool miinimumi, mis sulle elamiseks kätte jäetakse tuleks samuti ülalpidamisest ära tasuda, et võla kasvamine peatuks. Ise pead elama õhust ja armastusest. Mina seni olin maksnud nii palju kui mul oli arvates, et see vähendab minu võlgnevust. Jällegi tuli asjad üle vaadata ja uus plaan paika panna.

Seega on võlgnevuste tasumine olnud aeglane ja aeganõudev. Aga ma olen vist ainuke elatisvõlglane, kes on sisuliselt pea võimatust olukorrast väljapääsutee leidnud. Need, kes elatisvõlaga ise elama ei ole pidanud, siis neile jäävad paljud asjad arusaamatuks ja seetõttu ma kahtlesin, kas ma peaksin enda võlanõudeid välja tooma.

Minu nõuded ei ole mingi kiirlaenude nõuded, vaid püsikuludest tekkinud võlanõuded. Oma roll on ka tervisel. Olin lõpuks nii sageli haiguslehel, et viibisin kodus haigena rohkem kui tööl. Arvasin, et olen lihtsal laisk kuni kokku kukkusin. Kokku vajudes püüdsin seinalt tuge saada aga käsi oli nagu sült, et lõin pea vastu seina ära. See oli minu elu üks kohutavaid migreenihoogusid.

Algnõue on kogusumma koos kohtutäituritasudega. Jäägid pole kõik õiged. Elatisnõudes oli toimikusaldo 3405.88, kuid olen vahepeal juurde tasunud ja täna tuli ka teade Maksu-ja Tolliametist. Võlanõuded on siis ülalpidamine, teleteenused, paar järelmaksu, õppimiseks võetud tarbimislaen TF Bank, üks refinantseerimine Bondoras, MyFitness, elamiskulud. Üks peaks kiirlaen ka olema, sest viibisime haiglas nädala ja hiljem nii pikalt jälle kodus. Lapsel oli rotaviirus, mille ma ka ise samal ajal enda teadmata läbi põdesin ja seetõttu on mul tänaseni nõrk maoklapp kui ka kroonilne reflukhaigus.

Pole tervist, pole sissetulekut ja palju õnne, siin on tulemus:

 

Eesmärk on viie aastaga kogu summa tasutud saada. Kui selle aasta eesmärgi ja järgmise aasta eesmärgid täidetud saavad, siis olen enda eesmärgi saavutanud iseseisvalt ja ilma kõrvalise abita. Seni pole peale minu keegi teine nõudeid tasunud. Kõik on läinud minu enda taskust ühel või teisel moel.

Mu eesmärk sisaldas ka seda, et mul on vabadus töötada kui ka seda, et mu varadei oleks nullis, vaid oleks ka mingi meelerahufond. Tahan vältida olukorda, kus võlad on makstud aga kukun kokku ja veedan jälle mitu kuud kodus haigena ning arved maksmata. Uued maksmata arved, uued inkassod. Tänan, ei!

Panin eesmärgi selliselt, et ükski nõue ei oleks tasumise hetkel vanem kui 5 aastat. Aga, et mul oleks piisavalt sissetulekut võlgade tasumiseks tuli alustada elatisvõlast. Teiste nõuete juures arvestatakse ülalpeetavatega, elatisnõude juures mitte ehk siis ka põhjus miks ma II sambas raha välja võtan ja kogun pensioni III sambasse.

Kui praegune kättejääv summa on 412 eurot, siis see summa suureneb pärast elatisvõla tasumist ülalpeetavate tõttu.

Kui praegu saan vanemahüvitist, siis novembris see lõppeb ja minu sissetulekuks on töötasu ja töötasu juures mulle ei jää enam sama sissetulekut, mis mulle praegu jääb. Minu töötasu läheks kogu ulatuses elatisvõla alla ja minule jääb 412 eurot. Pean mõtlema kaugemale kui tänane kuu. Seega ei ole mõistlik kogu vaba raha võlgadeks maksta. Mida ma siis teen kui elatisvõlg makstud ei saa? Ühesõnaga mul on vaja meelerahufondi praegu koguda, et ma tulevikus oleksin võimeline maksma miinimum ülalpidamist ja vältida uusi võlgnevusi.

 

8 thoughts on “Minu võlanõuded”

  1. Aitäh, et numbrid kirja panid, pilt kohe palju selgem. Muidu on raske seda teekonda jälgida, kui ei tea, mis see algupunkt oli ja kus punktis praegu ollakse.

    Elatise teema on tõesti päris keeruline ja niipidi mõeldes tundub ebaõiglane, et elatisvõla puhul ülalpeetavatega ei arvestata. Samas ma saan aru, mis selle eesmärk on – et inimesed suhtuksid laste saamisse vastutustundlikult.

    Kujutame ette sellise olukorra – mees saab ühe naisega lapse, jätab nad maha, elatist ei maksa. Saab teise naisega lapse, jätab maha, elatist ei maksa. Siis võtab kolmanda naise ja hakkab korralikuks, saab temaga 2-3 last, elavad rõõmsalt koos ja see elatisvõlgnik on uutele lastele hea isa. Esimesed lapsed aga virelevad. Siis aga tuleb elatisnõue ja konto arestitakse. Kui selle juures arvestatakse ülalpeetavatega, siis vb ei olegi enam midagi võtta esimeste laste kasuks, sest uusi ülalpeetavaid nii palju.

    Ma saan aru, et sinu olukord on teistsugune, lihtsalt tõin välja, mis mõte võis olla selle seaduse taga.

    Üks asi, mis veidi arusaamatuks jäi – konto arestimine ei juhtu ju üleöö. Nii palju kui ma võlablogisid olen jälginud, siis esimese võlgnevuse tekkimisest kuni konto arestimise läheb päris kaua aega. Sinu jutust jääb mulje, et ühel päeval oli kõik ilus ja tore ja järgmisel pidid poole miinimumiga hakkama saama.

  2. Mulle jääb silma teatav ebakõla erinevate väidete vahel.
    Ühes lõigus kirjutad: “Minu nõuded ei ole mingi kiirlaenude nõuded, vaid püsikuludest tekkinud võlanõuded”
    Ja järgmises lõigus: “Võlanõuded on siis ülalpidamine, teleteenused, paar järelmaksu, õppimiseks võetud tarbimislaen TF Bank, üks refinantseerimine Bondoras, MyFitness, elamiskulud. Üks peaks kiirlaen ka olema”
    Kas sul puudub piisav ülevaade oma kohustustest või oled sa mingis eitusfaasis?

    1. Ma mõtlesin pigem seda, et enamus neist on püsikuludest tekkinud nõuded. Mul on täpne ülevaade täitemenetluses olevatest nõuetest ehk kohustustest. Neid saab eMTAS jälgida. Täitemenetluses loeb pigem see kui suur nõue on, kes on sissenõudja ja kas oled võimeline selle lõpuks ära tasuma. See, mille eest võlgu jäid pole enam oluline. Ja pea ei ole prügikast. E-toimikus sorides saaks kohtuotsusst ja selle juurde kuuluvatest lisadest ka täpse nõude teada aga nagu mis see mulle annab? Täitemenetluses saab võlanõudest lahti ainult seda ära makstes.

      1. Läks mitu päeva aega, et aru saada sinu vastusest. Sa lihtsalt näitad ära kuidas võtta laenu südamerahuga oodata ca 1-2 aastat kuni nad täitemenetluse lähevad ja siis tasuma neid hakata – veelparem ootad aegumis. Nüüd ma saan aru, miks sa nii meeleheitlikult karjud, et ärge sõlmige inkassoga kokkuleppeid.

        1. Ei saa täita kohustusi rahast, mida sul ei ole. Kui nägin, et mind ootavad ees makseraskused, siis pöördusin võlanõustaja poole. Makseraskustesse jäädes on oluline vaadata üle oma sissetulekud kui ka takistavad asjaolud selle sissetuleku saamisel. Minul olid väikesed lapsed, kellest üks lasteaias ei käinud, poolik kõrgharidust ja vähene töökogemus. Olen andnud parima, et enda makseraskused ületada, et asuda uuesti enda kohustusi täitma. Mingist ootamisest sel teekonnal ei saa juttugi olla. Kui makseraskustesse võib tänu terviseprobleemidele sattuda üle öö, siis nendest välja saamine aeganõudev. Kui makseraskused on pikemas perspektiivis püsivamad siis tõesti ei ole mõistlik inkassoga kokkuleppeid teha. Ma ei karju meeleheitlikult, et ära sõlmige inkassoga kokkuleppeid, vaid enne nende sõlmimist tuleks nõustamisel käia, arvestada enda kohustuste suuruse ja sissetulekutega. Minu puhul oli määravaks sissetulekute juures ka tervis. Töökeskkond on minu jaoks ülioluline, sest vastasel juhul ma jään haigeks ja viibin pikalt haiguslehel. Samuti töö aeg ja intensiivsus. Ettevõtjana saan endale võimdalada enda sobivamaid tingimusi aga ka ettevõtjaks saades tuleb teadmisi omandada.
          Aegumist oodata on mõtetud, sest tegelikult võlad ei aegu. Kui ühel inimelel on teisele mingi nõue, siis aegumine tähendab seda, millal on viimane aeg kasutada seadust oma nõude sissenõudmiseks. Nt kui inkasso ostab sinu võla ehk temast saab võlausaldaja, siis inkasso võib nõuda oma raha kuni sinu surmani. Aga seaduslikult saab ta sisse nõuda kolme aasta jooksul (oleneb nõudest muidugi), täitemenetluses aegub nõue 10 aasta jooksul, kuid siin tuleb samuti esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asi. isegi kui aegumine on toimunud, siis maksehäire jääb edasi kuni võla tasumiseni, mis tähendab, et laene, liisinguid jne enam edasi nõuda ei saa. Võlg ei kao aegumise tõttu mitte kusagile enne kui sissenõudja seda enam ei nõua. Teen postituse aegumise kohta siis kui koolitusel on see teema läbitud, et olla kindel, et teadmised on õiged. Seni võib aegumise kohta mulle küsimusi saata ja saan koolitusel koolitajalt küsida 🙂

  3. Mul tekkis veel selline veidi filosoofilisemat laadi küsimus. Kui sa praegu sellele teekonnale vaatad – isegi mitte ainult võlgadesse sattumise teekonnale, vaid viimasele 10-12 aastale – siis kuidas sulle tundub, mida oleks võinud teisiti teha? Mida sa teeksid teisiti, kui oleks võimalik ajas tagasi minna?
    Mida sa tahaksid, et sinu lapsed sellest õpiksid?

    1. Esimest last ootama jäädes oleks võinud ülikooli lõpuni käia ja lastele õpetan sama, et haridus on oluline. Laste kohta on muidugi vara teada, kas nad selle õppust võtavad aga mu nooremad õde-vend on küll päris asjalikud, kelle haridusel ja töölkäimistel silma peal hoian. Üldse tundub, et tänu mu kogemusele on terve pere kuidagi edasi liikunud. Kui varem oli suhtumine, et tee tööd ja näe vaeva, et siis tuleb armastus. Siis praeguseks on meile kõigile selgeks saanud, et õppimisel on ka siinjuures oluline koht. Ema näiteks käis Saksamaal komandeeringus, mida ta muidu kunagi teinud ei oleks. Ta kardab kõrgust ja mõte lennukiga lendamisest hoidis teda tagasi. Ta oli üks väheseid, kes koroona tõttu tööd ei kaotanud, sest on õppimisvõimeline. Ettevõtte üks parimaid töötajaid. Mõlemad õed tegelevad töö kõrvalt õppimisega, mis aitab nö karjääriredelist ülespoole minna. Me oleme ka kõik tervist hindama hakanud kui ka perega koosolemise aega.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *