Kuidas ennast elatisvõlast välja kaevata?

Elatisvõlg on võlamaailmas üks kõige keerulisemaid võlanõudeid üldse. Alustan sellest, kuidas mu üldse võlgnevust tekkis.

Augustis 2015 tuli kohus välja otsusega: Välja mõista elatusraha perekonnaseaduse 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2015 195 eurot) alates 28. augustist 2015 igakuuliselt alaealise ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (29.08.2029). Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Välja mõista elatise võlgnevus lapse ülalpidamiseks ajavahemiku 25.02.2015 – 27.08.2015 eest summas 1183 (üks tuhat ükssada kakskümmend kolm) eurot.

Kohus on välja toonud, et minu sissetulekud ühes kuus olid ca 463.25 eurot. See teeb ühe inimese kohta ca. 154.41 eurot. Sissetulekute perioodiks arvestati 01.12.2014 kuni 30.04.2015. Kohus leidis, et mul olid olemas vahendid elatise maksmiseks miinimumääras, kuna teise lapse isadus oli kindlaks määratud ning vanemad on kokku leppinud lapse ülalpidamise.  Kusjuures see, et vanemad on midagi kokku leppinud ei tähenda, et elatist kindlasti saab. Kohtule olin juba esitanud oma tõendid sissetulekute kohta, kus ma ei olnud elatist saanud. Eeldada isaduse tuvastamise põhjal, et vanem hakkab ülalpidamist saama ei anna alust oletada, et vanem kindlasti saab elatist.

Detsembris töötasin ma katseajaga, lepingu sain jaanuaris. See on eMTAs töötamise registris olemas. Kahe lapse pealt saadud peretoetused loeti sissetulekuks, kuigi ma sain üksikvanema toetust 19,18 eurot ning edaspidi peretoetusi ühe lapse pealt. Kohus on kirja pannud, et peretoetused on kokku 102 eurot kuus, kuigi kohus peaks perehüvitistega kursis olema. Peretoetuse ühe lapse pealt ja üksikvanematoetus ei ole kuidagi kokku 102 eurot. Üksikvanematoetuse saamine lõppes uue sünnitunnistuse saamisega, kus alles tekkis teise lapse isal ülalpidamiskohustus. Uus sünnitunnistus on kinnitatud 10.07.2015.

Samuti tekib küsimus, et kas ühe lapse ülalpidamist tuleb teise lapse ülalpidamise arvelt teostada? Peretoetusest ja teise lapse elatisest, mida ma kohtu arvates saama pidin hakkama? See, et ma ühele lapsele ülalpidamist või peretoetusi saan ei muuda minu enda osa sissetulekuid suuremaks. Minule jääb ikka ca 154 eurot endale ning ühele ja teisele lapsele ülalpidamiseks.

Sellele kõigele on muidugi ka eellugu, sest laps elas koos minuga kuni november 2014. Novembris 2012 esitasin elatisnõude. Isa esitas vastuväite, kus ta ütles, et on nõus ülalpidamises osalema 200 euro ulatuses. See on tema allkirjaga dokument. Me jõudsime muidugi  kohtuvälisele kokkuleppele, et tema peab last üleval vastavalt enda võimetele, sest oli tol hetkel töötu. 2013 aastal lapse isa mulle elatist ei maksnud või maksis osaliselt ehk siis mina pidasin kahte last üksinda üleval. Kohus kirjutas tema maksmata ülalpidamise korstnasse, sest laps elas nüüd isaga. Aga selline otsus oli minule majandusliku kahju tekitamine, et mingit tasaarveldust ei tehtud.

Maksmata jäänud elatis ei tähendanud seda, et ma ülalpidamises üldse ei osalenud. Laps viibis ka minu juures. Mul tuli ikka leida vahendeid, et tal oleks söök, riided ja muu vajalik olemas. Kohus on selle kohta kirja pannud, et lapsele riiete otsimine ei ole elatise tasumine. Üldiselt, kõik, mida teine vanem teeb ja mis on tegelikult samuti ülalpidamine, ülalpidamisena arvesse ei lähe. Näiteks kui laps viibib poole juulikuud minu juures, siis kõik toit, transport, kulu kommunaalidele jne ei ole ülalpidamine. Kedagi ei isegi huvita palju minu kulud lapsele on? Kogu ülalpidamine peab minema teisele vanemale.

Kuna mul on endal laps üleval pidada, siis ei saa mulle rääkima tulla, et üksikvanematel on lastele nii suured kulud. Tõesti? Mina pean hakkama saama 160 euroga, mis ongi kogu ühe lapse ülalpidamine mõlemalt vanemalt. Minu poolt mingit ülalpidamist ei toimu, sest elatisenõude juures ülalpeetavatega ei arvestata ja isa poolt laekub 100 eurot. Õigemini riik maksab tema eest. Ülalpidamist teostatakse ühe lapse arvelt eraldi elava lapsele, sest mingi põhjusel loetakse teda vähem kindlustatuks. Olen ise üksikvanem olnud setse aastat ja ma ei ütleks, et üksikvanemate olukord nüüd palju hullem on kui näiteks elatisvõlgnikul.

Mis edasi sai? Mul oli väike laps. Ma käisin tööl, kus töötasu maksin lapsehoidjale. Tekkisid võlad (inkassovõlad), sest mul polnud piisavalt sissetulekuid. Teise lapse osas ma ülalpidamist ei saanud. Elatisabi hakati maksma alles 2017 aastast. Ma ei ole selline, kes tormab ummisjalu elatist või elatisvõlga nõudma, sest teise lapse isal olid ka lapsed ning tema elukaaslasel oli vähk. Neil oli kahe peale kokku kuus last! Nende pere oli isegi Kodutunde saates. Naine suri ära. Ainult südametu inimene tekitab teisele raskes olukorras veelgi probleeme ja oi kuidas ma olen ühiskonna poolt solvanguid saanud, et mind ei tohiks huvitada, kuidas teisel läheb. Mina pean ainult oma lapse heaolule mõtlema ja nõudma. Ainult loll nõuab raha sealt, kus seda ei ole. Pealegi laste arvelt!? Lõpuks me jõudsime asjaga nii kaugele, et saime summas kokkuleppele, käisime kohtus ja fikseerisime selle. Talle on määratud 100 eurot. Ma lihtsalt ei näe mõtet rohkem nõuda, sest kui ta ei maksa, siis kokkuvõttes saangi 100 eurot. Ja minule piisab sellest. Mul ei ole 9 aasta jooksul lastele kuus ühe lapse kohta üle 200 eurot raha kulunud. Kõik sõltub sellest, kuidas keegi on harjunud kulutama.

Elatisvõlg on määratud perioodil 25.02.2015-aprill 2017 summas 4803. Koos kohtus määratud elatisvõlaga. Täitementlust alustasti aprillis 2017. See ei tähenda üldse seda, et ma ülalpidamises ei osalenud. Olen küll aga nagu ma juba eelnevalt välja tõin – lapsele otse kulutatud raha ei ole ülalpidamine. Kui olin üksikvanem, siis keegi ei seadnud kunagi kahtluse alla, et ma suudan oma lapsi üleval pidada. Kui aga laps läks elama teise vanema juurde, siis üleöö olin mina see sitapea, kes ei taha last üleval pidada, sest mul polnud poolt miinimumi igakuuliselt välja käia. Elatisvõlg, järelikult rongavanem, kes lapsest  ei hooli. Sotsiaalselt koheldakse sind halvemini, kuigi ma pole mitte midagi teinud. Lastest olen samamoodi edasi hoolinud ja oma raha kasutanud nende ülalpidamiseks, kuid nüüd on oluline see mitu eurot ma eraldi elavale lapsele kulutan. See palju ma kodus teistele lastele kulutan pole oluline. Välja arvatud ehk selleks, et kindlaks määrata, et mul on võimalik ülalpidamist teisele lapsele maksta endaga koos elavate laste arvelt.

Meil ei ole kohtu poolt elamiskohta määratud ja Tsiviilseadustiku üldosa seadus 14(2) ütleb, et elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Kas isal on õigust ülalpidamist elamiskulude jaoks nõuda? Sellepärast ongi oluline, et lapse ülalpidamine oleks kulupõhiselt ja arvestatakse lapse viibimist teise vanema juures elatise sisse. Olen kuulnud juba ahastamist uue elatise süsteemi osas. Praegu aga tuleb uut süsteemi oodata veel järgmise aastani.

Pärast elatisnõuet pöördusin uuesti kohtusse, et saada maksegraafikut elatisvõlale või ükskõik mis muu lahendus, et lahendada antud probleem. See probleem, kuidas ma saaksin võlgnevust tasuda ja ise ka elada. Sellised elatisvõlgnike nimetatakse süüdimatuteks. Süüdimatu sitapea – vot see ma olengi! Andsin kohtusse kaks eraldi asja – sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja elatise vähendamise. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asi oli üks jaburamaid kohtuasju, sest kohtunik oli alles ametisse määratud. Mingit kogemust tal ei olnud ja ta lähtus suures osas eelnevatest kohtulahenditest kui ka sellest, mida arvas teise poole advokaat. Sundtäitmises ei tahtnud kohus võtta arvesse mitte midagi, mis hiljem elatise vähendamise juures teine kohtunik arvesse võttis. Maksegraafikut ma ei saanud aga elatise vähendamise sain. Pool võitu on ka võit.

Koos kohtutäituritasuga sai 4803 eurost 5529 eurot.

Kohtutäitur saadab arestimisakti, kus vabatahtlik täitmise aeg on 30 päeva. 30 päevaga 4803 eurot kokku saada mul ei õnnestunud. Kuna osad võlanõuded olid juba eelnevalt kohtutäituri juurde jõudnud. Istusin siis nagu hunnik õnnetust, et mida ma peaksin peale hakkama? Olin just hakanud vaikselt jalgu alla saama, et olemasolevate probleemidega tegeleda. Püsikulude katmine, esimesed kohtutäiturite võlanõuded. Mingit informatsiooni ma ei saanud, et mida ma peaksin sellises olukorras tegema. Ütleme ausalt, keegi tegelikult ei tea ja pikka aega kedagi isegi ei huvitanud lapsest eraldi elavad vanemad ja nende olukorrad. Mina oma blogimisega ja ajakirjanduses figureerimisega motiveerisin teisi samuti selles vallas rohkem tegutsema.

2017 aastal loodi MTÜ Lapsele Vanemad ja ka teisi organisatsioone, mis pööravad tähelepanu lahuse elavate lapsevanemate olukordadele. Varem olid eraldi elavad vanemad olulised ainult selleks, et nendelt ülalpidamist sissenõuda. Kõik nende õigused visati aknast välja.

Nii lihtne on mulle öelda, et maksa võlg ära ja mina küsin,et kuidas? 

Hakkasin esialgu elatisvõlga tasuma vastavalt võimetele, kuni avastasin, et olen võlgu rohkem kui on ära makstud. Elatisvõla juures ei saa maksa igakuiselt mingit väikset summat kuni võlg on tasutud. 

Praegune olukord on selline, et elatisvõlgnik peab maksma miinimumi 115 eurot kohtutäiturile, siis ei hakka võlg riigi ees kasvama. Kui on keegi, kellel on elatisvõlg, siis tee kindlaks, et igakuiselt saaks kohtutäitur 115 eurot. See on 100 eurot pluss 15 eurot tuleb arvestada kohtutäituritasu. Oma elatisvõlga riigi ees saab vaadata eMTAst.

Millega enamus ei arvesta on jooksev ülalpidamine, mida tuleb sissenõudjale igakuiselt tasuda ka siis kui sundkorras on sul kättejäetud elatusmiinimum. Näiteks minule jääb kätte 412 eurot praegu. See on 292 eurot miinimumi kui ka 60 eurot peretoetust ühe lapse kohta. Oluline on teada, et peretoetusi ei tohi kohtutäitur ära võtta ja selle arvelt saab oma kasutuslimiiti tõsta. 2019 aasta septembrist kuulub ka vanemahüvitist peretoetuste alla. Enne oli vanamahüvitis täitemenetluse seadustikus eraldi toodud kui sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet, kuid millele saab erandkorras sissenõuet pöörata 131 lõige 2 korras. Vanemahüvitis enam selle alla ei kuulu ja isegi kui kohtutäitur esitab arestimisakti, siis Sotsiaalkindlustusamet peretoetusi kohtutäiturile ei maksa. Minul lähevad peretoetused laste arvele, sest tegu on laste ülalpidamiseks mõeldud rahaga.

Sellest 412 eurost tuleks minul tasuda jooksvat ülapidamist 116.80 eurot, et võlg ei kasvaks ja uut võlgnevust juurde ei tekiks. Käid tööl. Tööandja maksab töötasust 20% kohtutäiturile, ülejäänud tuleb sulle panka, kus kätte jääb minule 412 eurot aga muidu elatisvõlgnikule 292 eurot. Elatisvõlg väheneb ja riigi ees võlgnevus ei  kasva aga võlg sissenõudja ees kasvab kui sa kätte jäetud 292 eurost jooksvat ülalpidamist ei maksa. Kuidas sellises olukorras mingit võlga ära maksta? Üks võimalus on elada toimetulekutoetuses. Toimetulekutoetuse juures arvestatakse kogu makstud elatis sissetulekute juures miinus märgiga. Näiteks kogu sissetulek oli 800, mille sina kõik elatiseks maksid (kohtutäiturile ja 292 eurot sissenõudjale) siis avalduses sissetulekute juures tuleb märkida töötasu 800, elatis -800 ning esitada kontoväljavõtted ja tööandjalt saadud palgaleht. Mul on paar juhust olnud, kus väljaspool Pärnut ja Tallinnat sotsiaaltöötajad seda olulist asja oma klientidele ei maini. Päris valus on näha inimesi, kes ühel hetkel avastavad, et nad oleksid palju rohkem toetust saanud. Eriti pered, kus on lapsed. Lapsed, kellega elatisnõude juures ei arvestata.

Järgmine samm oleks elatise vähendamine. Perekonnaseadus toob välja:  Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sageli arvatakse, et elatise vähendamiseks ongi ainult kaks alust – teine laps ja töövõime, kuid panin boldis, et muu hulgas. Ehk siis seadus ei sätesta kõiki tingimusi, mille alusel elatist vähendada saab. Muu hulgas võib välja tuua force majori näiteks praegune koroonakriis, kus kõik peavadki vähemaga toime tulema. Elatise vähendamise periood ei pea olema kuni lapse 18 aastaseks saamiseni, vaid näiteks periood kuni on tasuda elatisvõlg. Elatisvõlgnik saab minna kohtusse ja küsida elatise vähendamisest just sel eesmärgil, et võlgnikul oleks võimalik tasuda korraga jooksvat ülalpidamist kui ka elatisvõlga maksegraafiku alusel. Alustada kompromissi tegemisest, mida saab teha nii kohtuväliselt kui ka kohtus. Soovitan minna juristi juurde, kes teeks korrektse dokumendi, sest ise kiputakse olema liiga emotsionaalsed ning lisama dokumenti asju, mis olulised ei ole.

Mina näen ainukese väljapääsuna sellist olukorda, et võlgnik kindlustab endale hea sissetuleku ning näitab, et on võimeline oma kohustusi tasuma. Ta esitab kohtutäiturile maksegraafiku avalduse, kus toob välja jooksva ülalpidamise ehk siis summa, mille kohus on määranud 292 eurot kui ka siis osamakse võlasummale näiteks 50 eurot. Kogusumma oleks 342 eurot. Samas kui selline summa on ülejõu käiv, tasuks minna eelneva kirjelduse juurde

Mina vähendasin elatise 100 eurole, mis tõuseb koos miinimumpalgaga ja seetõttu on praegu summa 116.80 eurot. Olen esitanud maksegraafiku, kus on 116.80 eurot jooksev elatiseks ning kogusummas 160 eurot. Ma ei saa rohkem kuus välja käia, sest minu teise lapse ülalpidamine on 160 eurot ja ühele lapsele kuus rohkem välja käia ei tundu mõistlik. Ei ole veel kohtutäiturilt otsust saanud. Maksegraafiku saamine sõltub sissenõudjast, mitte kohtutäiturist.

Sissenõudjana mina soovitan maksegraafikuga nõustuda, sest see on kasulik mõlemale poolele. Oluline on see, et laps saaks ülalpidamise.

Kuigi postitus kokkuvõttes on emotsionaalne, siis ma ei kanna kellegi peale vimma. Mu soov ei ole kedagi süüdistada aga öelda, et elatisvõlgnikud võiks oma võlad ära maksta on tore aga küsimus on ikkagi, et kuidas? Üldiselt jääb probleem selle taha, et võlgnikul pole endalgi raha iseenda püsikulude jaoks, rääkimata siis lapse ülalpidamiseks. Ja lõpuks kui ongi sissetulek, mis elatisvõla katteks läheb, siis kuidas jääb jooksva ülalpidamisega? Selle jaoks ikka vahedid puuduvad või tuleb elatuda toetustest, mis samuti alati võimalik ei ole. Näiteks kui elatisvõlgnik elab koos teise inimesega. Toimetulekutoetust arvestatakse leibkonna põhiselt.

Kõik eelnev on aja jooksul minu enda kogutud teadmised enda kogemuse põhjal. Eks püüan koolitusel teada saada, kas on mingit paremat lahendust selles olukorras, et elatisvõla korral ei tekiks mingit püsivat olukorda, kus inimene ongi võlgades kuni lapse täisealiseks saamiseni.

8 thoughts on “Kuidas ennast elatisvõlast välja kaevata?”

  1. Olen su blogi nüüd läbi lugenud, ja mul lihtsalt seda kõike lugedes on kahju lastest. Mitte sinust ega sinu laste isa(de)st, vaid lastest, kes peavad kogu seda kraaklemist ja vabanduste leidmist kõrvalt jälgima – ning isegi kui nad täna sellest aru ei saa, küll nad mõne aasta pärast juba saavad ja väga hästi – ning kes peavad paljust loobuma seetõttu, et vanemad ei ole käitunud vastutustundlikult. Rasedused muidugi ei ole alati planeeritud, kuid kui rasestumisvastane vahend alt veab, on ka muud lahendused olemas erandolukorras. Sünnitada lapsi selleks, et nad elaksid absoluutses vaesuses, kus vanemad sisuliselt elektriarve maksmise pärast jagelevad, on siiski isekas otsus, vaata mis nurga alt tahad (kusjuures, ei eeldagi, et sa sellega nõustud, kuna nad on ju sinu lapsed ja sa ei saa seda kuidagi objektiivselt hinnata, liiga palju on emotsioone ja hormoone mängus siinkohal). Mis jäi kummitama on see, et kui sa ütled, et sa ei kuluta lastele rohkem kui 200 eur/kuus ühe lapse kohta, siis tekib küsimus, et aga mis siis, kui laps tahab hakata mõne harrastusega tegelema, mis eeldab rahalisi kulutusi? See on ju juba eos välistatud, kuna lihtsalt ei ole finantse selle eest tasumiseks. Ja siit saabki tõestatud see, et osad lapsed on juba eos palju soositumas seisus kui teised, isegi kui need teised oleks väga andekad ja tulevik võiks olla äärmiselt helge, ning nende endi süü see kindlasti ei ole. Täitsa teine teema on tänaseks veel see, et mis kord on internetis, see on seal alati, lisaks selliseid intrigeerivaid teemasid väga ei unustata. Lapsed on teatavasti õelad, seega koolikiusamiseks piisab ka ikka väga palju vähemast, kui oma elu ummikusse elanud ema, kes siis aasta(kümne)id end sealt august hiljem välja kühveldab. Et jah, lastest on kahju.

  2. Igasuguste suuremate murede lahendamisel on hästi tähtis jälgida protsessi. Kui sa võrdled oma võlgade seisu aasta või kaks aastat tagasi, siis kas ja kui palju see tänaseks parem on? Kas koguvõlgnevus on vähenenud?

    1. Jälgin protsessi alates kohtumäärusest kuni käesoleva hetkeni. Kohtuotsusest rohkem tagasi minna ei ole võimalik ega ka vajalik.
      Inkassovõlgade puhul on oluline jälgida tõesti protessi alates lepingu sõlmimisest ja maksmata arvest kuni käesoleva hetkeni.
      Täitemenetlus võlgnevuste puhul tuleb kohtutäiturilt küsida kassaväljavõtet laekumiste kohta, kus saab näha toimiku saldot ehk siis võla jääki. eMTA näitab ka nõude jääki, kuid seal pole ka andmed alati õiged. Pangas samamoodi. Kõige täpsemalt saab näha kassaväljavõttest. Mul on üks nõue, mis on tiksunud 1-2 euro kaupa töövõimetoetusest. Sain teada, et nõue on selliselt 100 euro võrra vähenenud.

    1. Jaanuari ja veebruariga kokku 530.62 eurot, millest 375.60 eurot on elatisvõlg olnud. Veebruaris sai 258.80 eurot kokku elatisvõlga tasuda tänu tuludeklaratsioonile. Järgmine kuu on eelarvesse pandud 293 eurot võlgnevuste jaoks, millest 160 on elatisvõlaks. Maksed sõltuvad sellest, kas sissetulekud on sellised nagu planeeritud. Veebruar oli lühike kuu ja seega on mõned sissetulekud väiksemad. Mingi 5-6 eurot tiksub töövõimetoetusest 495 võlanõude jaoks. Hakkasin eelmine kuu töötuskindlustust saama ja ma ei tea, kas sealt läheb midagi kohtutäituriel ja kui palju. Aprillis nõue 9352 saab tasutud. Suurematele nõuetele olen mõelnud maksegraafiku teha. Kuna suvi tulemas, siis kommunaalid vähenevad järjest ja selle arvelt saab koguaeg võlgadeks minevat summat tõsta. Kütte arved on juba mingi 50 eurot kuus.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *