Kogemuslugu

Naisinvestorite klubi grupis oli üleskutse leida endale investeerimissõbranna. Tänu sellele üleskutsele õnnestus meil kokku saada väike grupp sarnaste huvidega inimesi. Oleme jaganud enda kogemuslugusid.

Kirjutasin postituses “Minu töötasu 2015 aastal ehk teekond võlgadesse“, kuidas ma vanemahüvitise lõppedes läksin teenindajana tööle, sest ei saanud erialast tööd.

Ma otsustasin anda endale võimaluse ja tulin töölt ära. Hakkasin ettevõtjaks, asutasime EENA Pärnu klubi, astusin ülikooli, läbisin ettevõtja baaskoolituse. Terve 2016 aasta kulus sellele, et iseennast leida. Mitte ainult tööalaselt, vaid ka tervise poole pealt. Samal ajal tekkisid mul esimesed võlanõuded. Mitte sellepärast, et mul poleks huvi neid maksta olnud, vaid ma olin alles nö sissetulekute suurendamise faasis ja tol ajal oli mu sissetulek väga väike. Pool miinimumi. Praeguseks olen ära maksnud täies ulatuses ühe võla. Elatisvõla kogusummast on tasutud 43%, ühest võlgnevusest on ära tasutud kogusummast 35% ja siis on veel kaks võlgnevust, mida on tasuda saanud.

Natuke fotomaterjali:

Ma otustasin töölt ära tulla ja kasutada enda aega mujal, kus seda väärtustatakse. Mul on nii hea meel, et kohtasin nii palju ettevõtlike naisi. Ma sain kinnitust, et on võimalik teistmoodi elada. Üks vahva kogemus oli webinar Kim Kiyosakiga 🙂

Olen õppinud, kuidas sissetulekuid suurendada ja samal ajal 80/20 reeglit rakendanud, kus 20% tööd toob 80% sissetulekust. Tervise tõttu on minu aeg rohkem limiteeritud ja ma pean sellega koguaeg arvestama.

Olen pärast 2016 aastat tõusuteel olnud, et suurendada enda sissetulekuid ja vähendanud kohustusi. Mõningate tagasilöökidega muidugi. Unistasin sellest, et mul oleks passiivne sissetulek, mis tasuks need võlad minu eest ära. Tundub tobe aga kui mõned inimesed unistavad finantsvabadusest ja neil oleks sissetulek tööl käimata, siis miks mina ei võiks samamoodi unistada. Mul on see mingil määral isegi õnnestunud, sest ma ei pea füüsiliselt rohkem tööd tegema ja enamus ajast veedan kodus. Praegu muidugi ka sellepärast, et olen lapsega kodune.

Tagasi vaadates on pärast võlgadesse jäämist saanud teha päris palju ägeidaid asju ja kohata väga lahedaid ning võimekaid naisi. Rahaliselt on pannud need inimesed mind teistmoodi mõtlema. Üks minu põhiline moto on see: “Ükskõik kas sa oled rikas või vaene, hoolitse selle eest, et oleksid õnnelik.” See on lause Robert Kiyosaki raamatust Rikas laps, tark laps. “„Raha ei tee sind õnnelikuks. Ära kunagi arva, et koos rikkusega saabub ka õnn. Kui sa pole rikkakssaamise ajal õnnelik, siis pole sa tõenäoliselt õnnelik ka siis, kui oled rikas.” Sama kehtib ka võlgadega. Kui sa pole selle võlavabaks saamise protsessi käigus õnnelik, siis ei ole sa õnnelik ka siis kui võlad on makstud. Ja minu jaoks jäi alati üles küsimus, et mis saab edasi? Mis saab siis kui võlad makstud?

Mulle meeldib vabadus töötada, mitte töötada selleks, et endale vaba aega osta. Muidugi on sellist suhtumist keeruline omaks võtta, eriti kui on võlad tasumiseks.

 

 

 

1 thought on “Kogemuslugu”

  1. Need kogemused võivad ju ägedad olla küll. Aga sellegipoolest – sa elad justkui muinasjutumaailmas, kus ennast juukseidpidi soost välja tiritakse 😂😭😂. Passiivne sissetulek, mis tasub su võlad sinu eest ära??? Kas sa tead üldse, mis asi on passiivne sissetulek ja kuidas see tekib? Vihjeks: vanemahüvitis ei ole passiivne sissetulek mitte kuskilt otsast.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *