Kas mu elatisvõlg on tegelikult tasutud?

Minu sünnipäeva juhtus ootamatu lugu. Laekus minu esimene töötasu (juhhuuu!!!) aga kuna oli kuu lõpp, siis kasutuslimiit pangas oli juba nullis. Seega läks kogu mu kättesaadav töötasu (292 eurot ) kohtutäituri arveldusarvele. Kirjutasin kohtutäiturile:

“6. septembri seisuga oli võlgnevuse jääk 2887.47 eurot. pärast mida on teile laekunud 2598,90 eurot (03.09, kus ei oldud veel laekumist arvesse võetud), 38,46 eurot (20.09) ja 296,28 eurot. Seega on kokku laekunud teile 2933.64 eurot, millest kuulub tagastamisele 46.17 eurot. Palun saata täiteasja lõpetamise dokument esimesel võimalusel. Lugupidamisega…”

Siis jäin aga mõtlema, et esiteks ma ei teagi tegelikult palju ma töötasu kokku sain ja kui suur summa kohtutäiturile laekus. Teiseks kui kiirelt peaks kohtutäitur mulle seaduse järgi tegelikult raha tagasi kandma. Kolmandaks kas ta üldse peab mulle midagi tagasi kandma, sest elatisabi korras teisele vanemale tasutud summa tuleb võlgnikul tasuda samas täiteasjas. Alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu nõutakse võlgnikult kohtutäituri seaduse § 31 lõikes 11 sätestatud otsuse alusel sisse samas täiteasjas. (allikas)

Samas pole kuskil öeldud, kas seda arvestatakse siis kui võlga, kus võlgnikul jääb kätte elatusmiinimum ja arvestatakse teiste ülalpeetavatega või nõutakse elatisabi sisse nagu elatisvõlga, kus võlgnikule jääb pool miinimumi kätte ning teiste ülalpeetavtega ei arvestata.

Olen kuulnud, et kui kohtutäitur kontot arestib, siis sissenõudjale tehakse ülekanne kolme tööpäeva jooksul aga kui kiirelt need asjad tegeleikkuses toimuva peavad.

Võtsin siis täitemenetluse seaduse lahti:

§ 43. Raha väljamaksmine sissenõudjale kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt
(1) Võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub rohkem raha, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tagastab kohtutäitur enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.

(1 1) Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates.

Kusjuures seadust on täiendatu sellel aastal, et kui tegemist on varaga, siis kantakse sissenõudjale kümne tööpäeva jooksul ja kui tegu on pangakontoga, siis kolme tööpäeva jooksul. Ühesõnaga peaksid võlgnikud oma kontol üsna tihti silma peal hoidma. Aga võlgniku puhul kehtib, et rohkem laekunud raha tagastatakse viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et esmaspäeval peaks mulle mingi informatsioon saabuma.

Elatisvõla tasumise juures mitu probleemi, mis kokkuvõttes tähendab seda, et ma pole võlga tegelikult ära tasunud. Miks?

Ühesõnaga olen ma tasunud ära kogu elatisvõla 4803 eurot, pluss kohtutäituri kulud. Elatisvõlg oli määratud perioodi eest veebruar 2015 kuni aprill 2017. Ülalpidamisega kuni aprillini 2017 on praeguseks korras ja makstud.

Siiski ei tohi ära unustada elatisabi. Kui võlgnikul näiteks pole sissetulekut, siis tasub riik elatisabi 100 euro ulatuses sõltuvalt määratud elatisest. See tähendab, et igakuiselt peab kohtutäiturile laekuma 100 eurot pluss 15 eurot kohtutäituri kuludeks, et riigi eest elatisabi korras võlgnevust ei tekiks. Olenemata sellest, mis olukorras võlgnik majanduslikult on.

Kui võlgnikul sissetulek puudub, näiteks tervis ei võimalda tööl käia ja sissetulekut ei ole. Riik maksab elatisabi 100 eurot. Elatisabi tähendab seda, et üks vanem jääb riigile võlgu ja teine saab ülalpidamiseks riigilt toetust, kuigi see sama vanem saab juba riigilt peretoetusi. Sel ajal teist vanemat tema ülalpidamises ja raskustes ei toetata. Miks saab üks vanem peretoetusi ja lisaks teisel vanemalt ülalpidamist? Ja muide summad on päris suured kokkuvõttes kui arvestada, mis olukorda jään näiteks mina. Kusjuures elatisvõla korral võetakse võlgniku lastel ülalpidamine ära teise lapse ülalpidamise katteks!

Elatisabi tähendab võlgniku jaoks seda, et võlg kas kasvab edasi või tal pole rahalisi vahendeid selle tasumiseks.

Sissetuleku korral 2017 aastal jäi võlgnikule 235 eurot elamiseks (kaasa arvatud temaga koos elavad lastele). See tähendas, et töötasust jäi talle alles 235 eurot, ülejäänud läks elatisvõla katteks. Elatisvõlg vähenes ja riigi ees võlgnevust ei tekkinud AGA kui võlgnik endale kätte jäetud sissetulekust (sellest 235 eurost) otse sissenõudjale ei tasunud jooksvat ülalpidamist ehk 235 eurot. Siis tekib uus võlg 235 eurot ulatuses, mida saab teine vanem sisse nõuda uues täiteasjas. Kui võlgnikul ei ole vara või rahalisi vahendeid, et elatisvõlg täies ulatuses ära tasuda, siis suure tõenäosusega on ta võlaorjusesse sattunud. See on ka põhjus, miks meil on nii palju elatisvõlgnike, sest elatisvõlga on pea võimatu ära tasuda. Vahet pole kas sul on sissetulek või sul ei ole sissetulekut siis elatisvõlast ei saa lahti.

Esialgu oli mulle elatiseks määratud pool miinimumi. 2017 mai kuni oktoober oli mulle määratud elatis 235 eurot, mis sai vähendada novembris 2017 100 eurole. See teeb elatise summaks 2017 aastal 1610 eurot, mida oleksin tasuma ajal kui oli määratud täitemenetlus.

Mai 2017 kuni oktoober 2017 oli  eraldi elava lapse ülalpidamine kokku 1410 eurot. Novembrist 2017 toimus elatise vähendamist 100 eurot kuus. Kokku 2017 aasta eest oleksin pidanud tasuma 1610 eurot ülalpidamist lisaks elatisvõlale. Kui sissetulek oli siis elatisabi korras riigile võlgnevust ei tekkinud aga sellisel juhul oleks pidanud endale kättejäetavast pooles miinimumist tasuma otse sissenõudjale 235 eurot.

Tihti soovitatakse elatisvõlgnikel elatist vähendada, et enda olukorras toime tulla aga olen selle tee läbi käinud ja see ei aita. Kui teie olete lapsevanem, teile jääb kätte elamiseks 235 eurot ning teil on nelja aastane laps ülalpidada, kes käib lasteaias. Mida teie sellises olukorras teeksite?

Tagant järgi saan olla tänulik neile inimestele, kes mulle tuge pakkusid ja kelle eeskuju ma järgima hakkasin. Või need, kes mulle veidi rahalist tuge pakkusid või toiduabi raskematel aegadel.

Tänasel päeval keegi mulle külla tulles või tänaval kohates ei saaks aru, et olen mingi võlgnik. Võlgades olemine ei määra seda, kes ma olen. On päris palju rikkaid, kes on olnud omadega samamoodi põhjas. Kuid nad on sellest välja tulnud. Ma olen leidnud tasakaalu üldise heaolu ja rahaasjade korraldamise osas.

Täna ma ei tea hetkel, mida mul tulevik toob ja kuidas ma edaspidi rahaasju korraldan. Mul tuleb hakata arvestama uute asjadega. Sellega, et mu töötasu laekub kuu lõpus. Suurema töötasu tõttu ei saa ma arvatavasti enam töövõimetoetust aga mul peaks olema veel kaks kuud vanemahüvitist saada. Mõtlesin juba Sotsiaalkindlustusametisse minna, et mulle laekuksid toetused kõik õigesti, sest vastasel juhul pean hakkama riigile midagi tagasi maksma.

Ühesõnaga isegi kui esialgu saab elatisvõlg tasutud, siis kokkuvõttes ollakse ikka võlgu ning on pikk tee lõpuni minna. Mina võtsin otsuse vastu, et ma teen selle ära ja saan enda kogemust jagada. Motiveerida võib olla võlgnike aga samas rõhutada sellele kui oluline on, et laste ülalpidamine peaks võrde olema, mitte last kasvatava vanema poole kaldu. Mulle endale tundub teise vanema seisukohast, et asi peaks ikkagi natuke mõislikum olema. Miks ma peaksin oma lapse pärast võlaorjuses olema, kuigi mõlemal vanemal on huvi teda üleval pidada ja teha seda vastavalt oma rahakotile? Tal on võimalus elada mõlema vanema juures. Ta on elanud mõlema vanema juures aga seadusi kasutatakse ainult minu osas. Oli aeg kui mina üksinda pidasin kahte last üleval enda rahakotist mõlema vanema eest. Siin pole emotsionaalsusega tegemist, vaid olukorraga, kus üks vanem peab olema seadusekuulelik aga teise puhul tehakse mööndusi, sest laps elab nüüd temaga.  Kusjuures meil on lapsele võrdsed õigused, kaasa arvatud külastuste osas ja seaduse järgi pole laps ka tema juurde elama määratud ning seaduse järgi võib olla inimesel kaks elukohta. Miks ta siis ei võiks elada kaheks kohas selle asemel, et üks peab koguaeg teisele vanemale raha maksma? Või üks on juba last kahe vanema eest üleval pidanud aga teine saab  vanemalt ülalpidamiseks toetust? Kõiki asjaolulised peaks arvesse võtma, mitte ainult viimast aastat, sest võib olla kaks aastat enne seda vanem rügas üksinda laste nimel.

Noh minu puhul üldse eeldas kohus, et saan sissetulekut, mida ma tegelikult ei saanud ja määras elatise vastavalt sellele.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *